Jäätmekäitlejate eestvedamisel rajati maantee katselõik taaskasutusmaterjalist
Eelmisel aastal rekonstrueeriti Maanteeameti põhja regiooni tellimisel Kostiveres asulasiseseid teid, mille raames ehitati Maardu-Raasiku maanteele Kostivere sillast asula lõpuni 425-meetrine maantee katselõik. Teelõigu rekonstrueerimisel kasutati taaskasutusmaterjali – freesitud asfaldiga stabiliseeritud paekillustik asendati 0–32 mm jämeduse betoonkillustikuga. Kui tee-ehituses on varem sellist killustikku kasutatud täitematerjalina, siis katselõigul paigaldati see otse asfaldikihi alla.
Katselõigu tarbeks purustati liigiti kogutud raudbetoondetaile, peamiselt vanu äärekive ja laepaneele. Taaskasutusmaterjale tohib tee-ehituses kasutada ainult siis, kui nad vastavad samadele kvaliteedinõuetele kui looduslikud materjalid ning on sertifitseeritud. Katselõigu rajamisel kasutatud materjali kvaliteeti kontrolliti Tallinna Tehnika- ülikooli teedelaboris ning selleks võeti proove nii killustiku valmistamise ja paigaldamise ajal (enne tihendamist) kui ka tihendatud kihist. Ehitamise ajal mõõdeti nii kruusaluse, betoonkillustikaluse kui ka asfaltkatte kandevõimet, et määrata katendi eri kihtide elastsusmoodulit. TTÜ teedelabor hoidis silma peal ja andis nõu ka taaskasutusmaterjali paigaldamisel teekonstruktsiooni.
Katselõigu, mis sai valmis 2011.a novembris, rajamisel tegid koostööd Maanteeameti põhja regioon, projekti „Jäätmete taaskasutusklaster“ raames Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Tallinna Teede AS ja Tallinna Tehnikaülikool.
Betoonkillustikku valmistas Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liige, ehitus- ja lammutusjäätmeid käitlev ettevõte ATI Grupp OÜ, millel on Eestis seni ainuke betoonkillustiku tootmine sertifikaat. Et olla kindel killustiku kvaliteedis, sooritatakse perioodiliselt eri fraktsioonide tüübikatsetusi akrediteeritud laboris. Tunnustatud asutus (Inseneribüroo Vahter & Hendrikson) kontrollib tootmisprotsessi, tootmisohjet ja sertifitseerimistingimuste täitmist.
Tallinna Tehnikaülikool korraldab katselõigu seiret vähemalt 2014.a lõpuni. Käesoleva aasta juunikuu lõpus paigaldati katselõigule mõõtejaam Percostation, mis võimaldab dielektrilise läbitavuse kaudu pidevalt jälgida alusmaterjali niiskust. Mõõtejaamast Tallinna Tehnikaülikooli serverisse jõudnud andmeid analüüsivad tee-asjatundjad, perioodiliselt mõõdetakse ka katselõigu kandevõimet.
Kuigi purustatud betooni omadusi on Tallinna Tehnikaülikoolis laboritingimustes uuritud, peaks maantee katselõik andma hea ülevaate sellest, kuidas see teekonstruktsioonis käitub.
Katselõigu rajamine ja seireandmed peaksid teede ehitamise ja rekonstrueerimisega tegelevaid institutsioone (riigiasutusi, kohalike omavalitsusi ja tee-ehitusettevõtteid) julgustama taaskasutusmaterjale kasutama. Teist teeehitusobjekti, kus oleks sellist materjali kasutatud, Eestis veel ei ole. Objektiga on käinud tutvumas isegi külalised Maltalt ja Hispaaniast. 2012.a mais tutvustas Eesti Jäätmekäitlejate Liit katselõigu rajamist ning juba tehtud ja kavandatavaid uuringuid ka kolleegidele Norra Maanteeametist. Nagu muudeski põhjamaades, on Norras jäätmete (sh ehitus- ja lammutusjäätmete) taaskasutamine au sees ning selle ameti eestvedamisel on ka seal rajatud taaskasutusmaterjalidest katselõike.
Artikli autor on MARGIT RÜÜTELMANN Eesti Jäätmekäitlejate Liidu jäätmete taaskasutusklastri tegevjuht
Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 6/2012 lk 8–9
Fotol on katselõigu betoonkillustikaluse ehitamine. Foto: EJKL
