Korraldatud jäätmevedu Eestis. Ülevaade
Korraldatud jäätmevedu kui olmejäätmete kogumise ja veo süsteemne lahendus sätestati jäätmeseaduses juba 1998. aastal. Tookord veel mitte kohustusena rakendada, vaid võimalusena. Täpsustatud tingimused sätestati 2004. aastal kehtestatud jäätmeseaduses ning alates 2005. aastast muutus selle rakendamine kohustuslikuks kõikidele vähemalt 1500 elanikuga omavalitsustele.
Korraldatud jäätmeveo eesmärk
Korraldatud jäätmeveo eesmärk on siduda kõik jäätmevaldajad ühtsesse käitlussüsteemi, et parandada kontrolli jäätmekäitluse üle. Seeläbi väheneks nt metsaaluste prügistamine, võõraste või avalike prügikastide kasutamine, nn prügijäneste tegevus, jäätmete ahjus või lõkkes põletamine. Kõik need illegaalsed tegevused on kohati üsna keskkonnavaenulikud.
Siduva jäätmeveolepingu korral ei ole aga motivatsiooni jäätmetest ebaseaduslikul moel vabaneda. Peale selle aitab korraldatud jäätmevedu arendada jäätmete liigiti kogumist piirkondlikul tasandil. Loomulikult ei saa kogu süsteem hakata toimima üleöö, iseäranis kui on tegemist inimeste käitumisharjumuste muutmise ja süsteemi otsast peale ülesehitamisega.
Oluline on, et kõik osalised – jäätmetekitajad ja kohalik omavalitsus – riigi kaasabil ühiselt pingutaksid. Korraldatud jäätmevedu ei ole vaid säte jäätmeseaduses ega järjekordne korralduslik ülesanne omavalitsuse kohustuste nimekirjas. See on jäätmekäitlussüsteemi loomise ja toimimise abinõu, mis loob kodanikule mugavad ja head võimalused oma jäätmetest vabaneda, ilma et tal tekiks tahtmist neid kuidagi ebaseaduslikult käidelda. Selline süsteem eeldab ühelt poolt hoolivat ja keskkonnateadlikku kodanikku, teisalt omavalitsuse tasandil korraldatud jäätmevedu, jäätmete liigiti kogumist võimaldavaid ehitisi ja rajatisi (jäätmekogumispunktid ja jäätmejaamad) ning kohapealset järelevalvet. Riigi ülesanne on tagada selgelt mõistetavad ja Euroopa Liidu nõuetele vastavad õigusaktid ning üldine järelevalve. Kahjuks tuleb praegu tunnistada, et „pindu võib näha kõigi silmis“.
Korraldatud jäätmeveo õiguslikud alused
Jäätmekava, jäätmehoolduseeskiri, korraldatud jäätmeveo kord ja jäätmevaldajate register on õigusaktid, mille alusel kohaliku omavalitsuse jäätmekäitlussüsteem korraldatakse. Omavalitsusel on voli otsustada kogumise üldise korralduse üle, sh nt korraldatud jäätmeveoga hõlmatavate jäätmeliikide, jäätmekogumisviisi ja miinimumpaketi üle. Piirkonnale sobivad tingimused olenevad asustuse iseloomust, mistõttu kogu riigis üldkehtivaid tingimusi ei ole otstarbekas sätestada. Nt suvilapiirkonnas, kus püsielanikke on vähe, teed ja tänavad kitsad ning jäätmeid tekib vähe, tuleks jäätmetekitajad rühmitada ning paigutada tee äärde sobivasse kohta ühiskonteiner. Aastaringse elanikkonnaga tiheasustusalale selline lahendus ilmselt ei sobiks.
Praegu tegeleb korraldatud jäätmevedu peamiselt segaolmejäätmetega
Liigiti kogumise süvendamiseks ja elanikkonna vajadustest tulenevalt hõlmavad omavalitsused korraldatud jäätmeveoga järjest enam ka liigiti kogutud vanapaberit ja pappi, biolagunevaid jäätmeid ning mõnel puhul ka suurjäätmeid (nt mööblit). Miks? Esiteks aitab selline lahendus hoida liigiti kogutud jäätmete hinda kontrollitud tasemel, korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmeliikide kohta kehtivad aga n-ö vabaturuhinnad. Olukorras, kus segaolmejäätmeid kogutakse nt hinnaga 25 krooni ning biojäätmed 60 krooni konteineri eest, on selge, et inimeste huvile ja motivatsioonile jäätmeid liigiti koguda tõmmatakse pidur peale. Ja mitte ainult inimeste huvile. Seni, kuni esmast liigiti kogumist ei toetata, ei saa ka rääkida ajakohasest jäätmekäitlusest. Täitmata jäävad ka Euroopa Liidu nõuded negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks jäätmevaldkonnas.
Korraldatud jäätmeveo korral saab hea ülevaate jäätmete liigiti kogumisest, s.o kohaliku jäätmehoolduseeskirja täitmisest. Peamiste jäätmeliikide kogumisega tegeleb siis üks ja sama ettevõte ning on teada, kes kogub liigiti, kes mitte.
Korraldatud jäätmeveo rakendamine on kohalikele omavalitsustele osutunud tõeliseks komistuskiviks
Eesti 227 omavalitsusest on kohustatud korraldatud jäätmevedu rakendama 143. Kuigi see muutus kohustuslikuks 2005. aastal, on neist kaheksateistkümnel 2009. aasta kevadel jäätmeveokonkurss veel välja kuulutamata.
Kõige enam on selliseid omavalitsusi Tartumaal, järgnevad Lääne-Virumaa ning üksikud Viljandi-, Võru- ja Ida-Virumaa omavalitsused. Viivitamist põhjendatakse oskusteabe ja vajalike spetsialistide puudumise ning aega ja vaeva nõudva koostöö korraldamisega naaberomavalitsustega, konkursside vaidlustamise ning piirkonna jäätmekäitluskohtade võrgu ja jäätmekäitlussüsteemi ebamäärasusega. Jäätmeveo rakendamise esimestel aastatel oli konkursse väga vähe.
Aktiivsem tegevus algas 2007. aasta teisel poolel, kui mitmed omavalitsused hakkasid ühiseid alusakte koostama ja ühiseid veopiirkondi (Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus) moodustama. 2008. aasta keskpaigaks kasvas jäätmeveokonkursse korraldanud omavalitsuste osakaal juba 60%-ni.
Jäätmeveokohustusest vabastatud
Elanike arvu arvestades peaks jäätmeveosüsteemiga hõlmatud inimeste osakaal olema aga ca 95%. Kui võtta arvesse kõik konkursi välja kuulutanud omavalitsused (kohustatud ja mittekohustatud), oleks 2009. aasta kevadel jäätmeveoga haaratud elanike osakaal umbes 85%, tegelikult on see oluliselt väiksem. Üks osakaalu vähendav põhjus on omavalitsuste poolt jäätmeveokohustusest vabastatute arv. On omavalitsusi, kus see moodustab umbes poole jäätmevaldajate registrisse kantutest. Paneb küsima, kas sellistel puhkudel on omavalitsusel ikka jõudu järelevalveks jäätmekäitluse üle vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatud korrale. Ehk oleks lihtsam kompromisslahendus, mille puhul jäätmevaldaja on küll kogumissüsteemiga seotud (s.t ei ole vabastatud), ent jäätmed kogutakse vajaduse kohaselt.
Konkursside vaidlustamine
Veelgi suurem probleem on konkursside vaidlustamine. Umbes 30% elanikkonnast ehk Tallinna linna jagu kodanikke on vaidlustatud konkursside tõttu kohustusliku kogumissüsteemiga hõlmamata. Kui lisada kohustust mitteomavate piirkondade kodanikud, (6–7%) ja omavalitsuste vabastatud jäätmevaldajad, jääb jäätmekäitluslepingut sõlmima kohustatud jäätmevaldajaid vaid pool Eestimaa kodanikest ja väikeettevõtetest. Miks ollakse agarad konkursse vaidlustama? Ühest vastust pole – enamasti on ettevõtted toonud põhjuseks mitmeti mõistetavaid konkursi- ja/või lepingutingimusi. Kohati kumab siiski läbi, et vaidlustamise eesmärk on edasi lükata terve piirkonna jao klientide kaotamist. Jäätmeseadus sellise olukorra lahendamiseks abi ei paku. Praegu on kooskõlastamisel jäätmeseaduse muutmise eelnõu, milles on täiendusi ka vaadeldava probleemi leevendamiseks. Jääb üle loota, et vaidlustamine puhtalt vaidlustamise eesmärgil jääb möödanikku. Jäätmekäitlus tuleb kontrolli alla saada, siis kaoksid loodusest prügihunnikud ning omavalitsused ei peaks igal kevadel kulutama raha koristuskampaaniatele. Seda kaudselt ka meie taskust tulnud raha võiks kas või osaliselt kasutada kogumissüsteemi arendamiseks.
Jäätmete äraveo hind
Jäätmetekitaja ehk kodaniku seisukohast on oluline jäätmete äraveo hind, mis on vabaturul viimase poolteise aasta jooksul tõusnud ligi 30%. Korraldatud jäätmeveo piirkondades on hinnad samal ajal olnud keskmiselt poole madalamad ning kasvanud vaid mõne protsendi võrra. On selliseidki piirkondi, kus teenuse hind moodustab vaid kolmandiku vabaturuhinnast. Joonisel 1 on kujutatud keskmine jäätmeveo hind korraldatud jäätmeveoga piirkondades ja vabaturul. Joonisel puuduvate Valga-, Saare- ja Hiiumaa kohta ei õnnestunud hindu teada saada.
Paljud omavalitsused on juba läinud või kohe-kohe minemas korraldatud jäätmeveo teisele ringile, ent on ka neid, kes pole suutnud jäätmeseadusest tulenevat kohustust täitma asudagi. Nii mõnigi küsib, kuidas neid karistatakse. Karistus oleks ühekordne abivahend eksimuse lunastamiseks, palju tõhusam oleks leida mõjutusvahendeid, mis sunniksid omavalitsusi endid korraldatud jäätmevedu vajalikuks pidama. Üks selline vahend on riigi toetus, nt kui omavalitsusel on jäätmeseadusest tulenevad kohustused täitmata, ei saa ta ka toetust jäätmejaama rajamiseks. Takerdub kogu piirkonna jäätmekogumissüsteemi areng ning kohalikud elanikud muutuvad rahulolematuks. Keskkonnateadlik kodanik, kelle naabervallas elav sõbranna kiidab oma mugavat jäätmekorraldust, avaldab oma valla või linna valitsusele õigustatud pahameelt.
Paremaks saab muutuda iseenese kogemuse ja teistelt õpitud tarkuse kaudu. Korraldatud jäätmeveosüsteemi rakendamise kogemusi on meil juba veidi üle kümne, teiste riikide tarkust vähemalt 20 aasta kohta. Ei tasu enam küsida, miks seda vaja on, vaid pigem arutada, kuidas teha nii, et olemasolev süsteem kõigile meelepäraselt toimima hakkaks.
Artikli autor on ULVI-KARMEN MÖLLER, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist
Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 4/2009 lk 20–21
