Kliimakokkuleppe täitmiseks tuleb renoveerida 146 miljonit hoonet
Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASACi raportis „Hoonete dekarboniseerimine: kliima, tervis ja töökohad” (Decarbonisation of buildings: for climate, health and jobs) kutsuvad Euroopa teaduste akadeemiate eksperdid üles võtma ulatuslikke poliitilisi meetmeid, et tagada Pariisi kliimakokkuleppe täitmiseks Euroopa Liidu olemasolevate ja alles rajatavate hoonete CO2 heite vähendamist. Raport avaldati 2. Juunil.
Hoonete energiatõhususega on süstemaatiliselt tegeletud alates 2002. aastast. Siis anti välja esimene versioon hoonete energiatõhususe direktiivist, mille tulemusel ehitatakse täna kogu Euroopa Liidus kõik uued hooned liginullenergiahoonetena. Siiski annavad Euroopa 250 miljonit hoonet 25% kasvuhoonegaaside heitkogusest.
Kolm neljandikku hoonetest on vaja renoveerida
Üks suuremaid takistusi teel kliimaneutraalsuse poole on olemasolev hoonefond. Sellest 75% ei ole energiatõhus. Kliimakokkuleppe saavutamiseks on vaja need hooned järgmise 30 aasta jooksul põhjalikult renoveerida. Eesmärgi saavutamiseks on minimaalselt vaja renoveerida vähemalt 146 miljonit hoonet. Eestis tuleks renoveerida 100 000 eramut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet.
Raporti töörühmas osalenud TalTechi hoonete energiatõhususe ja sisekliima professori akadeemik Jarek Kurnitski sõnul nähakse selles nii suurt väljakutset kui võimalust. Ühest küljest on vaja suuri investeeringuid, teisest küljest aga elavdab see majandust ja loob palju uusi töökohti.
Tähelepanu on pälvinud TTÜ liginullenergiahooneks renoveeritud ühiselamu
Teadlaste sõnul peab olemasolevate hoonete renoveerimine olema Euroopa Liidu strateegia keskmes. Oluline on kaaluda olemasolevate hoonete taaskasutust nende uutega asendamise asemel. Raporti koostajad rõhutavad, et hoonete kliimamõju arvutamisel tuleb arvestada ka ehitustööstuse ja tarneahela heitkogustega.
Kurnitski toob esile, et tervikliku renoveerimise musternäitena on raportis välja toodud Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergiahooneks renoveeritud Akadeemia tee 5a ühiselamu. „Hoone on pälvinud tähelepanu nii tehases toodetud elementide kasutamise, parima võimaliku energiatõhususe kui korralikult välja ehitatud ventilatsiooni poolest – see on mudel, mida tuleks rakendada enamiku Euroopa eluhoonete puhul,“ ütles Kurnitski.
Teadlased rõhutavad ka inimeste tervise ja heaolu tähtsust. Kuna inimesed viibivad meie kliimas kuni 90% ajast siseruumides, siis on oluline, et renoveerimise käigus parandatakse hoonete sisekliimat ja uuendatakse põhjalikult ventilatsioonisüsteeme.
Oluline roll on ka valdkonnaga seotud seadusloome ja regulatsiooni arendamisel
Raportis pööratakse suurt tähelepanu ka valdkonna seadusloome ja regulatsiooni arendamisele. Neist olulise osa moodustab hoonete energiatõhususe direktiiv, renoveerimise hoogustamisel ka riiklik rahastus ja toetusmeetmed. Kurnitski sõnul tasub nendesse teemadesse ka Eestis panustada. Nii Eesti liginullenergiahoonete kui korterelamute renoveerimise edulugude alus on olnud targalt rakendatud regulatsioon, mis on lõpptulemuse saavutamiseks andnud turumajandusele võimaluse leida kulutõhusad lahendused. Oluline on ka oskusteabe loomine. „Eestis tähendab see vajadust luua väikeelamute renoveerimise tüüplahendused nii, nagu omal ajal loodi need korterelamutele. Riiklik panustamine väikeelamute renoveerimisse on praeguste meetmetega hoogustumas,“ lisas Kurnitski.
Allikas: Teaduste Akadeemia