ERMEL ja Eesti Tööandjate Keskliit taotlevad jäätmeseaduse muudatuste välja kuulutamata jätmist
MTÜ Eesti Ringmajandusettevõtete Liit (ERMEL) ja Eesti Tööandjate Keskliit edastasid Vabariigi Presidendile taotluse jätta 9. detsembril 2025 Riigikogus vastu võetud jäätmeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (657 SE) välja kuulutamata, kuna seadus on vastuolus põhiseadusega. Ettevõtlusorganisatsioonide ettepanek on saata seadus Riigikogule uuesti arutamiseks, et kõrvaldada põhiseadusvastased ja konkurentsi kahjustavad sätted – eeskätt sisetehingute lubamisega seotud turumoonutused ning omandipõhiõigust riivavad nõuded.
Ettevõtjate hinnangul on vastu võetud seadus suur kobarkäkk: väga mõistlike eesmärkide kõrval, mille vastu keegi ei vaidle – ringlussevõtu suurendamine, valdkonna digitaliseerimine, paremad tulemused liigiti kogumises jne – on seaduses nii palju muudatusi, mis on läbi mõtlemata, mõjuhinnangud tegemata ja isegi lihtsamad arvutused tegemata. “Moodsas keeles öeldakse sellise asja kohta tööplönn – viimistletud väljanägemisest hoolimata ei täida see seadus oma eesmärki,” sõnas ERMELi tegevjuhi Margit Rüütelmann.
Rüütelmanni sõnul on põhiprobleem selles, et seadus sulgeb turu viisil, mis vähendab konkurentsi. “Kuigi valitsuserakondadel näib olevat lootus, et jäätmeseadus suurendab turul konkurentsi, siis jäätmeseadus sellisel kujul, nagu see riigikogus vastu võeti, sisaldab põhiseadusvastaseid ja ebaproportsionaalseid sätteid, mis hoopis vastupidi – loovad turule hoopis uued monopoolsed riskid ja kahjustavad konkurentsi jäätmekäitlussektoris. Samuti näeme, et seadus seab ohtu ettevõtete investeeringud, mis on tehtud teadmises, et jäätmekäitlusteenuseid saab Eestis pakkuda turutingimustel.”
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimehe Kai Realo sõnul annab seadus turule signaali, et investeeringute kindlus ja aus konkurents ei ole enam kaitstud ning avalik sektor saab eelistada oma ettevõtteid ka seal, kus turul on olemas pädevad ning konkurentsivõimelise hinnaga teenusepakkujad.
“Advokaatide hinnangul on lisaks vastuoludele põhiseadusega sisetehingute lubamine sellise kujul vastuolus Euroopa Liidu aluslepingu konkurentsinormidega. Siin peab president kindlasti sekkuma, sest seaduse menetluse ja arutelude käigus on tekkinud pidevalt tunne, et ei ametnikud ega ka poliitikud saa ise ka aru, mis seaduses kirjas on. Meile ja avalikkusele on pidevalt rõhutatud, et sisetehing on ka täna olnud lubatud. Siiski see nii ei ole ka konkurentsiameti hinnangul – kui uue seadusega nüüd sisetehingud ilma hankeprotsessita lubatakse, tekib olukord, kus ettevõtjate huvid saavad kahjustatud, sest nad on teinud investeeringud teadmises, et nad saavad turul konkureerida ausatel alustel. Meie seisukoht on, et sisetehing võib heal juhul toimuda vaid siis, kui hange ebaõnnestub,” lisas Realo.
Mis puudutab taaskasutusorganisatsioone, siis nende puhul on olnud rohkem juttu pakendikogumise hinnatõusust, kuid väga oluline põhiseadusriive on ka sellest, et riik kirjutas seadusesse sisuliselt sundvõõrandamise. Seaduses on kohustus jäätmevaldkonnas tegutsevatel ettevõtetel loobuda osalusest kindlaks kuupäevaks, kuid seadus ei sätesta selle eest õiglase hüvitise suurust ega korda. See on kurioosne. Nii ei lahendata ringmajanduse probleeme, vaid tekitatakse põhiseaduslik vaidlus ja kahjustatakse investeerimiskindlust.
Ringmajandusettevõtete Liidu ja Tööandjate Keskliidu sõnul on 09.12.2025 vastu võetud seadus vastuolus põhiseadusega järgmistes punktides:
- § 6 p-d 5 ja 27 näevad ette pakendite taaskasutusorganisatsiooni (edaspidi TKO) jäätmekäitlejast osanikule kuuluva osaluse põhiseadusevastase sundvõõrandamise (vt taotluse p 1);
- § 6 p-d 5 ja 27 rikuvad ebaproportsionaalselt TKO jäätmekäitlejast osaniku omandipõhiõigust (vt taotluse p 2);
- Jäätmekäitlejal TKO-s osaluse omamise keelamine on sisuliselt põhjendamatu, st 09.12.2025 seaduse § 6 p-d 5 ja 27 on vastuolus põhiseaduse §-ga 11 koosmõjus põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigusega (vt taotluse p 3);
- seadus ei kehtesta sisetehingute keeldu jäätmete käitlemise tellimise suhtes. Sel põhjusel on 09.12.2025 seadus vastuolus põhiseaduse §-ga 14 koosmõjus põhiseaduse §-dega 31 ja 32 (vt taotluse p 4);
- seaduse § 1 p 27 sätestab alternatiivse korraldatud jäätmeveo, kus jäätmevedaja ainsaks kliendiks on kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) ning kus KOV-il on ainuõigus sõlmida lepinguid jäätmevaldajatega. Selline lahendus riivab ebaproportsionaalselt jäätmevaldajate privaatautonoomiat (põhiseaduse § 19 lg 1) ja jäätmevedajate põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust (vt taotluse p 5).
Allikas: ERMEL
