Eesti Energia müüs Linnamäe hüdroelektrijaama
Augustis kuulutas Eesti Energia välja Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõiguse enampakkumise. Enampakkumise vastu tundis huvi kuus ettevõtjat, oma pakkumuse esitas ainus pakkuja Wooluvabrik OÜ. Hüdroelektrijaam anti ostjale üle 1. novembril.
Enampakkumise alghind oli 648 076 eurot, millele lisandus käibemaks. Poolte kokkuleppel ostusummat ei avaldata.
Linnamäe hüdroelektrijaama haldamisega seni tegelenud Enefit Taastuvenergia juhatuse liikme Innar Kaasiku sõnul oli enampakkumine ja müümine muutunud seadusandluse ja regulatsioonide tõttu möödapääsmatuks. Linnamäe elektrijaama toodang moodustas eelmisel aastal ligikaudu ühe protsendi kogu Eesti Energia taastuvenergia toodangust, mistõttu oli ettevõtte jaoks tegemist südamelähedase, kuid pigem sümboolse tootmisüksusega. Uute võimsuste rajamisel keskendutakse praegu päikese- ja tuuleenergiale.
Linnamäe hüdroelektrijaam otsustati müüa, sest riigi keskkonnaasutused on olnud seda meelt, et paisutus Jägala jõel tuleb lõpetada, et lõhekalad saaksid liikuda kuni loodusliku astanguni, milleks on Linnamäe hüdroelektrijaamast ülesvoolu asuv Jägala juga. Aastate jooksul on Eesti Energia teinud üle kümne uuringu leidmaks võimalust elektritootmise jätkamiseks viisil, et ka kalad saaksid paisust üle või mööda. Ükski väljapakutud projekti keskkonnaasutuste ega teadlaste heakskiitu ei leidnud.
Jägala jõel asuv Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti üks suurimaid. Hüdroelektrijaama ehitamist alustati 1922. aastal ning elektrijaam alustas elektrienergia tootmist 1924. aastal. Kompleksi projekteeris Soome insener-professor Axel Verner Juselius ja see tunnistati tolle aja kauneimaks tööstusrajatiseks. 1941. aastal õhkisid taganevad Nõukogude väed hüdroelektrijaama hoone, kuid Jägala jõel asuva paisu täielik õhkimine ebaõnnestus.
Eesti Energia taastas Linnamäe hüdroelektrijaama 2002. aastal, siis käivitus jaamas taas elektri tootmine. Jaama hoone sai tagasi 20. sajandi algusaegse välisilme. Tammi kohale ehitati üle jõe ulatuv rippsild ja avati juurdepääs paisule kõigist selle külgedest. Hüdroelektrijaama võimsus on 1,15 megavatti ning viimastel aastatel on see tootnud ligikaudu 5000 megavatt-tundi elektrit aastas. Sellisest elektrikogusest piisab rohkem kui 2000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks.
Hüdroenergia ressurss on Eestis looduslike tingimuste tõttu piiratud ja suuremahulist veest elektri tootmist ei ole võimalik Eestis seetõttu välja arendada. Eestis on hetkel ca 50 hüdroelektrijaama koguvõimsusega 9 megavatti. Võrdluseks, näiteks Eesti Energia Aulepa tuulepargis on ühe elektrituuliku võimsuseks 3 megavatti, kokku on tuulepargis 16 elektrituulikut koguvõimsusega 48 megavatti.
Allikas Eesti Energia
Fotol on Linnamäe hüdroelektrijaam. Foto: Ivo Kruusamägi/Wikipedia
