Hoone energiamärgis
Sõna energiamärgis on laiemale üldsusele veel suhteliselt tundmatu. Neid, kes sellest on kuulnud või aimavad, millega tegu, on aga viimaste kuudega päris jõudsasti juurde tulnud. Enamik märgisest kuulnud teavad, et see dokument pidavat olema kohustuslik ja seetõttu peaks selle soetama. Küllap see nii ongi, ent energiamärgise põhieesmärk on ikkagi suurendada energiakasutusteadlikkust ning anda kinnisvara ostjale teada, kui palju energiat kulutavat ja sellest tuleneva rahakuluga korterit või maja ta ostab. Seni on energiamärgis olnud peamiselt kodumasinatel, nt külmikutel ja pesumasinatel. Autodel märgist küll pole, ent autode energiatarbimist iseloomustavad päris hästi saja kilomeetri kohta kuluvad kütuseliitrid.
Kuigi energiamärgist nõudev eurodirektiiv jõustus Eestis juba 2006. aasta alguses, õnnestus meil märgise kohustuslikku kasutuselevõttu edasi lükata 2009. aasta alguseni. Kui mõelda tagasi aastale 2006, mil MWh soojust maksis Tallinnas alla 500 krooni ning kinnisvara ostmine käis sellise hooga, et korterid olid juba enne müüdud, kui kopp maasse löödi, siis sel ajal ei oleks energiamärgisel ilmselt kuigi suurt kaalu olnud. Praegu aga, kui küttehind on tõusnud mitmekordseks, kinnisvara ostetakse vähem ning ostjad ei pea enam kõige tähtsamaks ruutmeetreid ja asukohta, on energiamärgis kinnisvaraturul täiesti vajalik ja praktiline dokument. Kuigi energiamärgist võib ostja küsida juba järgmise aasta algusest, hakkab see ilmselt rohkem päevakorda tõusma pärast 2009. aasta kevadet – siis, kui esimene uute kõrgete hindadega kütteperiood on möödas. Viimased kaks talve on olnud suhteliselt soojad, mistõttu soojahinna tõus ei ole tarbijaid eriti mõjutanud. Kui aga talv peaks tulema suhteliselt jahe, tõusevad küttearved tasemele, kus neid tuimalt ära maksta enam ei saa.
Valiku tegemisel kahe korteri või maja vahel võib energiakulu kujuneda päris oluliseks teguriks. Aga kui objektiivne energiamärgis ikkagi on ja kui head infot see annab? Kaugküttega hoonele ei ole energiamärgist eriti keerukas väljastada ning saadavad küttekuluandmed lubavad anda päris objektiivse energiamärgise. Probleeme tekib eriolukordade puhul, kui köetakse mitut liiki energiaga ning energiakulu ei mõõdeta. Sel juhul tuleb energiamärgise väljastajal tugineda oma kogemustele ning hinnata olemasolevaid andmeid nii, et energiamärgis saaks võimalikult objektiivne.
Energiamärgise tellijad peaksid arvestama seda, et tegemist ei ole teenusega, mille puhul nende panus piirdub tellimuse kinnitamisega. Tellija ise peab energiamärgise andjat varustama infoga küttekulu, kogu hoone tarbitud elektrienergia ning köetava pinna kohta. Peab arvestama sedagi, et energiakuluandmete saamiseks Eesti Energiast on vaja ka midagi maksta. Et vältida valeinformatsiooni esitamist parema märgise saamiseks, peavad tellija andmed oma allkirjaga kinnitama. Kui hoone joonised on olemas, saab köetava pinna mõõta või arvutada märgise väljastaja.
Alternatiivse võimaluse energiamärgise väljastamiseks pakub hoone energiakulu arvutamine, et hinnata hoone prognoositavat energiakulu tavakasutuse puhul. Energiaarvutus on üsna põhjalik töö ning selle põhjal antav energiamärgis maksab mitu korda rohkem kui küttekulu baasil väljastatav. Energiaarvutus eeldab ühe või mitme eriotstarbelise tarkvara kasutamist, sest arvesse tuleb võtta ka nt ventilatsiooniseadme elektritarbimist ja suvekuudel ruumide jahutamist. Seda moodust kasutatakse projekteeritavate hoonete puhul. Kui energiamärgis puudub, siis alates 2009. aasta suvest kohalik omavalitsus ehitusluba enam ei väljasta.
Energiamärgise rakendamise eesmärki laiemalt vaadates tuleb silmas pidada, et Euroopa Liit püüdis tõsta teadlikkust ja vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. See eesmärk jääb aga paljudele tarbijatele kuidagi kaugeks ja vähetajutavaks, määravaks osutub ikkagi raha, mida energia eest peab maksma. Ei ole olemas paremat energiasäästu initsiaatorit kui energia kõrge hind ning seetõttu ei ole energiamärgis järgmisel aastal kellelegi enam päris tundmatu.
Artikli autor on MARGUS HERNITS, OÜ Energiasäästubüroo
Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 6/2008 lk 34
Rohkem teavet energiamärgise kohta: www.energiaaudit.ee
