Plastprügi sobib põlevkivitööstuses kütteõli tootmiseks

Kui põlevkiviõli tootmises rakendatavas pürolüüsis kasutada ühe toormaterjalina plastprügi, on võimalik saada kõrge kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega kütteõli. Selline on üks tulevikulahendusi kasutatud pakendite jäätmekäitlusel. Lahenduse väljatöötamisega tegeldakse TalTechi Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuses.

„Eestis kogutakse aastas plastjäätmeid umbes 20 000 tonni ning need suunatakse kas ladestamisele, jäätmekütusena põletusse või taaskasutuse kaudu tagasi ringlusesse. Täna suurem osa plastist põletatakse, sest see on odavam. Plastjäätmetest võetakse taas ringlusesse keskmiselt 16%,“ selgitas lahenduse otsimise vajadust TalTechi Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu.

Pürolüüs

Uudse lahendusena rakendatav pürolüüs on orgaanilist ainet sisaldava materjali kuumutamine õhu juurdepääsuta, mille tulemusel tekivad õli, gaas ja tahke jääk (poolkoks) ning teatud koguses tekib ka protsessivett. Temperatuur sõltub pürolüüsitavast materjalidest. Saagis sõltub pürolüüsitavat materjalist ja pürolüüsitingimustest. Pürolüüsitav materjal võib sisaldada nii orgaanilist, kui anorgaanilist komponenti, seega materjali eelnev pesemine pole vajalik. Pürolüüsisaadusi kasutatakse üldjuhul kütustena nende keerulise koostise tõttu.

Koospürolüüs on materjali õhu juurdepääsuta kuumutamine, kui lisatakse rohkem kui üks komponent.

Plastprügi pürolüüsi uuringud Põlevkivi Kompetentsikeskuses

Põlevkivi Kompetentsikeskuse laboris viidi plastprügi pürolüüsi uuringud läbi kolmes etapis. Esimeses etapis uuriti 100%-lise plastprügi pürolüüsi. Tulemused varieerusid sõltuvalt prügi koostisest. Põhiprobleem oli õli taastahkestumine. Teises etapis uuriti põlevkivi ja prügi koospürolüüsi. Protsess oli edukas kuni põlevkivi ja prügi suhteni 50:50. Kolmandas etapis uuriti põlevkivi jääkproduktide (killustiku, tuha, poolkoksi), liiva ja plastprügi
koospürolüüsi.  Uuringud näitasid, et nende matejalide koospürolüüs võimaldab kasutada kuni 80 % plastjäätmeid.

“Koospürolüüsil standardtingimuste juures saime kõrge kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega õli suhteliselt kõrge õlisisalduse ja väiksema poolkoksi hulga juures,“ lisas Riisalu.

„Oluline on, et lähtematerjal võib sisaldada nii orgaanilist, kui ka anorgaanilist komponenti ehk pole vajalik plastjäätmete eelnev pesemine“ ütles Riisalu. Tööstuslikuks rakendamiseks tuleks lahendada tema sõnul veel mõned tehnoloogilised probleemid nagu ühtlane kuumutamise kiirus ning materjali segamine protsessi käigus. „Esimesed sammud plastjäätmete ümbertöötlemiseks on astutud,“ märkis Riisalu.

Euroopa Liidu ja Eesti suurem eesmärk on jäätmete tekke vähendamine ning tekkivate jäätmete ladestamise asemel tootmises ressursina kasutamine.

Keskkonnameedia

Allikas: Põlevkivi Kompetentsikeskuse

Foto: Magda Ehlers from Pexels

Vt ka ajakirjas Keskkonnatehnika ilmunud artikleid:

• Kanarbik, L. jt. Eesti põlevkivikütteõlide võimalik keskkonnamõju. 2013/4/lk 28
• Talumaa, R., jt. Eesti põlevkivitööstus peab arvestama üha karmistuvaid keskkonnanõudeid. 2007/4/ lk 21
• Ideon, T. Poolkoksimägede sulgemine ja korrastamine. 2008/8/lk 29