Rohetehnoloogia abil kliimamuutuste mõjusid leevendama

KIKi nõukogu esimehe ja keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul panustab Eesti sel moel rahvusvahelisse kliimakoostöösse ja aitab meie ettevõtetel ja inimestel maailma vallutada.

Toetust saanud rohetehnoloogia ettevõtted

Reverse Resources OÜ sai toetust 147 807 eurot rõivatootmisjääkide ringluse tarkvarateenuse edendamiseks. Reverse Resources tegeleb tarkvara arendamisega Aasia rõivatootmise tehastes tekstiilijääkide kaardistamiseks ja taaskasutusse suunamiseks. Ettevõte on edukalt läbi viinud kaks pilootprojekti maailma suurimate globaalsete rõivabrändide ja nende tehastega. Saadud toetus aitab need lahendused lõpuni välja arendada ja Bangladeshi turule viia. Projekti kogueelarve on 227 396 eurot.

MTÜ Mondo sai toetust 121 275 eurot jätkusuutlike ja taskukohaste päikeseenergialahenduste väljatöötamiseks Myanmari maapiirkondade kogukondadele. Rohetehnoloogia projekti kogumaksumus on 134 925 eurot. MTÜ Mondo viib projekti tulemusena Myanmari Shan osariigi maapiirkondade arenguvajadusi silmas pidades kohalikule turule kaks taskukohast ja jätkusuutlikku Eestis arendatud päikeseenergial töötavat lahendust. Üks tagab kohalikele organisatsioonidele ja avalikele hoonetele pideva elektriühenduse, teine pakub kodukasutajatele sobiva lahenduse aladel, kus seni on elekter olnud kättesaamatu. Projekti abil paigaldatakse mõlema prototüübi baasil reaalsed näidislahendused ja tõstetakse kohalike elanike keskkonnateadlikkust.

Tallinna Tehnikaülikool plaanib läbi viia Grenada veekeskkonna monitooringu ja analüüsi. Projekti eelarve on 221 918 eurot, millest toetus moodustab 199 726 eurot. Grenada on Kariibi mere orkaanivöö lõunaserval asuv 100 000 elanikuga väikesaar, mis kliimamuutuste tõttu on mõjutatud tugevatest troopilistest tormidest. Sellega kaasnevad üleujutused mõjutavad saare joogivee kvaliteeti. Projekti käigus paigaldatakse saarestiku jõgedele mõõteseadmed, mis edastavad reaalajas mõõteandmeid. See võimaldab vee kvaliteeti pidevalt ja ilma inimese kohaolekuta jälgida ning aegsasti hoiatada saare elanikke või võtta kasutusele abinõud joogivee kvaliteedi halvenemise vastu.

Päästeliit sai toetust 113 190 eurot, et jagada ja rakendada Eesti vabatahtlike päästjate kogemusi Gruusias Borjomi piirkonna partneritele. Viimaste aastate ekstreemsed ilmastikuolud on seal põhjustanud ulatuslikke metsatulekahjusid. Päästeliit aitab välja õpetada kohalikke päästjaid ja varustab neid vajaliku tehnikaga, et kohalikud saaksid ja oskaksid aegsasti metsapõlengutele piiri panna ja suuremaid looduskatastroofe ära hoida. Kogu projekti maksumus on 222 000 eurot.

Projektid viiakse ellu hiljemalt 2021. aasta lõpuks.

Kliimaalaste lahenduste eksport arenguriikidesse

Eesti on lubanud igal aastal kasvuhoonegaasidega kauplemise tuludest panustada arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse miljon eurot. Alates 2018. aastast saab oma kliimaalaste lahenduste arenguriikidesse viimiseks küsida ka toetust.

Toetust antakse kahel viisil: rahvusvahelise koostöö või avatud taotlusvoorude kaudu. Rahvusvahelise koostöö raames annab toetust Keskkonnaministeerium. Avatud taotlusvoorusid korraldab ja viib läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Taotlusvoorus saavad osaleda mittetulundusühingud, sihtasutused, ettevõtted, ülikoolid ja kohalikud omavalitsused või nende hallatavad asutused, kes soovivad jagada oma rohetehnoloogia alaseid teadmisi kliimaprobleemide lahendamisest sihtriigi vastavas asutuses.

2009. aastal toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 15. kohtumisel Kopenhaagenis otsustasid arenenud riigid toetada arenguriike kliimamuutuste leevendamises ja nende mõjudega kohanemises. Selleks investeeritakse aastaks 2020 eri allikatest igal aastal 100 miljardit USA dollarit.

Keskkonnameedia

Foto: pixabay.com