Valitsus saatis uue veeseaduse Riigikokku
Valitsus kinnitas tänasel istungil uuendatud ja korrastatud veeseaduse eelnõu. Valdavalt jääb sisu võrreldes kehtiva seadusega samaks, kuid mõningad sisulised muudatused on siiski tehtud.
„Praegu kehtiv veeseadus on aastast 1994 ja seda on korduvalt muudetud ja keeruline jälgida ning sestap sai ka seaduse korrastamine ette võetud. Seejuures on tegu viimase seadusega, mis keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames on korrastatud,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.
Muudatused veeseaduses
Veeseaduse eelnõus on üle vaadatud veeluba vajavate tegevuste kriteeriumid ning seaduse kehtima hakkamisel ei pea enam omama veeluba mõnede tegevuste jaoks, mis ei ole veekeskkonnale ohtlikud. Samas peab sellised väiksema mõjuga tegevused Keskkonnaametis registreerima, mis on oluliselt lihtsam ja kiirem kui veeloa taotlemine. Samas võib Keskkonnaamet teatud juhtudel registreeringust siiski keelduda või kehtestada tegevusele lisanõudeid. Näiteks nõuab registreeringut veekogusse 5-100 kuupmeetri tahkete ainete paigutamine või maasoojussüsteemi paigaldamine.
Muudatusi on ka põhjavee võtuks vajaliku vee erikasutusloa osas. Nimelt peab kehtiva seaduse järgi vee erikasutusluba olema juba siis, kui põhjavett võetakse rohkem kui 5 m³ ööpäevas. Eelnõu järgi peab veeluba olema, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m³ kuus või rohkem kui 10 m³ ööpäevas. Hetkel on Eestis erinevateks veekeskkonnas toimuvateks tegevusteks kokku väljastatud veidi üle 1600 vee erikasutusloa. Veevõtuks põhjaveest ja pinnaveest ning veeheiteks on kokku antud umbes 1000 veeluba.
Uuendusena on veeseaduses pandud paika regulatsioon mereuuringute lubade andmiseks. Seni lähtuti nii Eesti kui ka välisriigi teadlastele mereuuringulubade taotlemisel ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetest, kuid need on liiga üldsõnalised. Eelnõuga on paika pandud täpsem kord, kuidas mereuuringuloa taotlust menetletakse. Uuringu käigus kogutud andmeid on Eesti teadusasutustel võimalik kasutada edasises mereseires ja teadustöös.
Võrreldes kehtiva veeseadusega on täpsustatud ka riikliku järelevalvega seotud sätteid ja ajakohastatud väärteokoosseise. Näiteks antakse asulareovee kogumise ja puhastamisega seotud nõuete täitmise järelevalve pädevus peale Keskkonnainspektsiooni ka kohalikule omavalitsusele.
Tõstetakse ka keskkonnavastaste süütegude maksimaalseid karistusmäärasid juriidilistele isikutele. Järelevalvestatistika näitab, et kehtivad trahvimäärad on madalad (juriidilise isiku praegune maksimaalne karistusmäär on 32 000 eurot) ega motiveeri tegema pingutusi seaduse nõuete järgimiseks.
Uus maksimaalne karistusmäär on olenevalt rikkumisest juriidilise isiku puhul kuni 400 000 eurot. Eraisikute maksimaalne trahvimäär jääb sõltuvalt rikkumisest vahemikku 100 kuni 300 trahviühikut. Trahviühiku baassumma paneb paika karistusseadustik, praegu on see 4 eurot.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2019. aastal.
Allikas: Keskkonnaministeerium
