Reoveesette looduslähedane käitlemistehnoloogia

Hiiumaale rajati Kõrgessaare asula reoveepuhasti juurde 2007. aastal Euroopa regionaalarengu fondi EDRF (European Regional Development Fund) rahastatud projekti raames Eestis ainulaadsed väljakud reoveesette tahendamiseks. Setet tahendatakse looduslikul teel, mehaanilisi seadmeid ja kemikaale kasutamata.

Saksamaal patenteeritud (patent nr 197 00 434 aastast 1998) settetahendustehnoloogia töötas välja Ingenieurbüro Pabsch & Partner Ingenieur-Gesellschaft mBH (lühendatult IPP). Selle tehnoloogia kohaseid settetahendusväljakuid on edukalt kasutatud mitmel pool maailmas ja mitmesugustes kliimatingimustes. Firma IPP esindaja Eestis ja tehnoloogia kasutuslitsentsi omanik on Schöttli Keskkonnatehnika AS.

PROJEKTI ARENGULUGU

Kõrgessaarde rajati 1994. aastal Rootsi riigi abi toel uus reoveepuhasti, kuid settekäitlus jäi lõpliku lahenduseta. Ehitati küll settetihendi, ent sete pumbati vanadele tahendusväljakutele.

Settekäitluse renoveerimise eelprojekt valmis firmas Entec AS 2003. aastal. Võrreldi mitut lahendust ning valiti IPP tehnoloogia kohane looduslik tahendamine, mis ei nõua kulutusi elektrienergiale, kemikaale ega ka igapäevast hooldust.

Kõrgessaare settetahendussüsteemi põhiprojekti ning 2004. aastal ka tööprojekti koostas Schöttli Keskkonnatehnika AS koostöös firmaga IPP. Lähteandmete kohaselt oli reoveesette kogus 150 kg kuivainet ööpäevas (55 tonni aastas). Sellest lähtudes projekteeriti tahendusväljakute kogupindalaks 1920 m2 (kolm väljakut, igaüks 16 x 40 m).

Aastal 2006. avanes Kõrgessaare vallavalitsusel tänu vallavanema Jaanus Valgu ja haldusnõuniku Jaak Tursa aktiivsele tegutsemisele võimalus saada projekti realiseerimiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist raha ning settetahendusväljakud ehitati 2007. aastal valmis. Peatöövõtja oli Schöttli Keskkonnatehnika AS ning alltöövõtjad Berku Eritööd OÜ, Rammar AS ja Vertes OÜ. Et Kõrgessaare kalatööstus oli vahepeal tegevuse lõpetanud ja reovee hulk oluliselt vähenenud, tehti väljakud projekteeritust lühemad (16 x 30 m).

SETTEKÄITLUSTEHNOLOOGIA

Reoveesete pumbatakse settetihendist 50–80 cm paksuste kihtidena tahendusväljakule. Sademevesi ja settest eralduv nõrgvesi juhitakse väljakualuse drenaaži kaudu drenaaživeepumplasse ning pumbatakse reoveepuhastisse.

Pärast settepinna tahenemist külvatakse väljakutele käsitsi heinaseeme (nt aasnurmikas või karjamaa raihein). Taimejuured kobestavad setet ning soodustavad tahenemist. Kui väljak on jõudnud rohtu kasvada, lastakse sellele uus kiht setet. Sooja aja kestel saab peale lasta kaks kihti. Sel ajal, kui settekiht taheneb ja rohtub, juhitakse sete teisele väljakule. Kolmas väljak läheb käiku siis, kui settekiht kipub teistel väljakutel liiga paksuks minema. Mitme täitmiskorra järel komposteerub sete umbes kolme aasta jooksul ning seda võib kasutada põllumajanduses (keskkonnaministri 30. detsembri 2002. aasta määrus nr 78 Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded). Väljaku tühjendamiseks on vaja ekskavaatorit ja veokit.

Pärast tühjendamist vaadatakse drenaažitorustik üle, tasandatakse väljaku põhi ning väljak on valmis uueks täitmiseks.

REOVEESETTE TAHENDUSVÄLJAKUTE EHITAMINE

Väljakute ehitamisele eelnes vana reoveepuhasti amortiseerunud rajatiste lammutamine. Maapind profileeriti ning selle pealispind valmistati ette drenaaži paigaldamiseks. Põhja ja nõlvade veetihedaks muutmiseks kaeti nad geomembraaniga. Tasandatud pind jagati kolmeks 16 x 30 m suuruseks tahendusväljakuks, mille põhja ehitus on järgmine (ülevalt alla):

• 10 cm peenliiva (0–2 mm); 10 cm kruusa (2–16 mm);
• 10 cm jämekruusa (16–64 mm; geomembraan;
• 10 cm paksune liivast (2–5 mm) aluskiht.

Komposteerunud sette eemaldamiseks vajalike masinate juurdepääsuks ehitati igale väljakule tänavasillutuskividega kaetud juurdepääsutee ning väljakutele sissesõiduks rambid. Sisse saab sõita muldesse jäetud ava kaudu, mida katvad tõkkeprussid siis eemaldatakse.

Väljakaevatud pinnast kasutati väljakumullete rajamiseks. Mulletele külvati muru.

Settetihendist tuleva survetorustiku ristumiskohtadesse pandi siibrid. Kõige madalamas punktis saab torustikku tühjendada drenaaži, et vältida talviseid külmakahjustusi. Et sete jaotuks ühtlaselt, lastakse ta väljakule neljast kohast. Sette tahenemisel tekkiv nõrgvesi juhitakse drenaaži. Pinnale koguneda võiva sademevee drenaaži juhtimiseks on igalt tahendusväljakul kaks ülevoolupüstikut, mille sees on kaks püstist perforeeritud PE-toru (Dv 110 x 6,6 ja Dv 355 x 18,7 mm) ning nende vahel filtreeriv kivikiht. Hooldamiseks saab mõlemat toru välja tõsta ning filterkihti vajaduse korral välja vahetada. Dreeniotstes on juurdepääsuteede ääres püstikud, mille kaudu saab dreene läbi pesta.

Esimene settekogus lasti tahendusväljakule 2007. aasta detsembris. Käesoleval aastal on kavas esimene tahendusväljak täita ning sellele heinaseeme külvata.

Kõrgessaare settetahendus- ja kompostimisväljak annab hea võimaluse jälgida looduslähedase settekäitluse kulgu ning ta võib saada eeskujuks reoveesette käitlemisel ka mujal Eestis.

Artikli autor on INDREK SALIS tehnikamagister, Schöttli Keskkonnatehnika AS

Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 4/2008 lk 17–18.

Foto: Indrek Salis