Petäjävesi vana kirik on Põhjamaade puitarhitektuuri meistriteos
Kesk-Soomes, Jyväskyläst umbes 30 km kaugusel Petäjävesil seisab järve kaldal mändide vahel 18. sajandil ehitatud väike omapärase arhitektuuriga puukirik. Petäjävesi vana kirik on üks tähelepanuväärseimaid puitehitisi ja paremini säilinud palkkirikuid Põhja-Euroopas. Kirik kuulub alates 1994. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Kirik ehitati aastatel 1763–1765, ajal mil Kesk-Soome piirkond oli hõredalt asustatud ja koguduseliikmetel tuli jumalateenistustele jõudmiseks läbida kümneid kilomeetreid. Kohalik kogukond vajas oma kirikut, mille ehitamine usaldati talupojast meistrile Jaakko Klemetipoeg Leppäsele. Kirikut ehitas 12 kohalikku puusepppa.
Ehitusluba taotleti Rootsi kuningas Fredrik I-lt, kuid loa kättesaamist ega põhiplaane ei oodatud ära, vaid kirik ehitati enda plaanide järgi. Jaakko Klemetipoeg Leppäsele olid eeskujuks renessansiaegsed võrdkülgse põhiplaaniga kirikud. Petäjävesi vana kiriku kõrge, järskude katuseharjadega kelpkatus esindab renessanssieelset gooti kirikuarhitektuuri.
Puitkirik ehitati kohalikke ehitustraditsioone järgides
Petäjävesi vana kirik on ehitatud massiivsetest männipalkidest, mis on ühendatud traditsiooniliste tappliidetega metallkinnitusi kasutamata. Põrandalauad valmistati varem kiriku asukohas olnud kabeli seinte palkidest.
Ristkülikukujulise põhiplaaniga kiriku põrandad, seined ja järsk katus said valmis 1763. aasta suvel. 1764. aastal valmis sisustus ja aasta hiljem paigaldati aknad.
1821. aastal ehitati lääneossa kellatorn ning kirik ja kellatorn ühendati omavahel koridoriga. Kellatorni ehitamist juhtis Jaakko Klemetinpoja lapselapse Erkki Jaakonpoika Leppänen. Kellatorni keskele tehti kellade tõstmiseks taevavõlvi sümboliseeriv ava. Ava on värvitud siniseks ning sellel on ilmakaari näitav neljatipuline ookerpunane täht.
Kiriku kaheksanurkse kupli kaunistamisel saadi inspiratsiooni vanadest kivikirikutest. Kaunistamiseks kasutati ookerpunast värvi, mis on tänaseni säilinud originaalsena.
Arvatakse, et kiriku kantsli ja lühtri tegi ehitusmeister Jaakko Klemetinpoeg Leppänen ise. Kantslit toetab puha Kristoforuse büst, mis luterlikus kirikus sümboliseerib Kristuse õpetuse kandmist. Rõõmsad kantsli kaunistused (Jeesus, neli evangelisti ja väikesed lapsenäoga inglid) näevad välja naivistlikud ning ilmselt kedagi külmaks ei jäta. Kantsli vastas on koorijuhi pult (lugemispult), kust dirigeeriti laulmist. Orelit kirikusse ei soetatud. Püha õhtusöömaaega kujutav altarimaal (kunstnik Carl Henrik Blomi) on aastast 1843.
18. sajandil kestis jumalateenistus ligi 4 tundi. Naised istusid kirikus vasakul ja mehed paremal pool. Maaomanikud istusid eespool, teenijad rõdudel, sulased parempoolsel ja teenijatüdrukud vasakpoolsel rõdul. 1820ndatel maaliti pinkide otstele numbrid, mis näitasid inimestele nende istekohti. Kes valele kohale istus, pidi maksma trahvi. Rikkam rahvas istus eespool ja vaesemad kiriku tagaosas. Häbipink, mis praegu seisab kellatornis, kanti.jumalateenistuse ajaks vahekäiku. Sinna pandi istuma need, kel oli põhjust häbeneda (näiteks svipsis kirikusse tulnud).
Petäjävesi vana kirik kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja
Petäjävesi vanas kirikus peeti jumalateenistusi kuni 1879. aastani, siis sai järve vastaskaldal valmis uus kirik. Vana kirikut ei lammutatud, kuigi selline plaan oli. Ka kellad jäeti kellatorni alles ja kiriku juures olevat väikest kalmistut kasutati edasi. Vana kirik võeti arhitektuurimälestisena kaitse alla 1920ndatel aastatel, pärast seda, kui Austria kunstiajaloolane Josef Strzygowski pööras tähelepanu kiriku arhitektuurilisele ja ajaloolisele väärtusele.
Soome muinsuskaitseamet on juhendanud kiriku renoveerimist ja hooldamist alates 1950ndatest aastatest. Kiriku muinsuskaitseline väärtus on suur, sest paljud samalaadsed puukirikud on Euroopas hävinud tulekahjude, ümberehituste või moderniseerimise tõttu. Petäjävesi vana kirik kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja alates 1994. aastast. Kirik on tänaseni säilinud peaaegu muutumatuna ning annab autentse ülevaate 18. sajandi Põhjamaade puitarhitektuurist.
Kuigi Petäjävesi vana kirik on tänapäeval eelkõige muinsuskaitseobjekt ja turismi sihtkoht, ei ole see siiski ainult muuseum. Suveperioodil on kirik endiselt kasutusel ja külastajatele avatud. Siis korraldatakse siin kontserte, pulmi, ristimisi ning jumalateenistusi.
Soomes on seitse UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvat paika. Peale Petäjävesi vana kiriku on viis kultuuripärandit: Suomenlinna merekindlus, Rauma vanalinn, Verla puidutööstus ja papitehas, Sammallahdenmäe pronksiaja kalmistuala ning Struve geodeetilise ahela 34-st kaitstud mõõtepunktist kuus Soome poolel asuvat mõõtepunkti. Soome ainus UNESCO kaitse all olev loodusobjekt on Merenkurkku saarestiku maapinna tõusu piirkond.
Soome on esitanud UNESCO maailmapärandi nimekirja kandmiseks kolmteist Alvar Aalto arhitektuuriobjekti, mis annavad märkimisväärse panuse 20. sajandi arhitektuuri.
Tekst ja fotod: Keskkonnameedia
