Eesti toetab ühekordsete pakendite kasutamise vähendamist

Valitsus otsustas toetada Euroopa Komisjoni ettepanekuid, et vähendada ühekordsete pakendite kasutamist ja soodustada üleminekut korduskasutatavatele pakenditele nii toitlustuses kui kaubanduses.

Euroopas tekib praegu inimese kohta ca 180 kg pakendijäätmeid aastas. Üha hoogsam tarbimine kasvatab iga aastaga jõudsalt ka pakendi- ja plastijäätmete teket. Kui midagi ette ei võeta, tekib EL-is 2030. aastal pakendijäätmeid 19% ja plastpakendijäätmeid 46% rohkem kui praegu.

Et Euroopa riigid pingutaksid ühiselt pakendijäätmete tekke vähendamise nimel, on Euroopa Komisjon esitanud uued pakendieeskirjad. Fookuses on korduskasutus ja tarbetu pakendamise vältimine. Muudatustega soovitakse vähendada pakendijäätmeid 2040. aastaks igas liikmesriigis 15% elaniku kohta võrreldes 2018. aastaga. Nii tekiks kogu ELis umbes 37% vähem jäätmeid.

Peamised muudatused:

• kohvikutes ja restoranides kohapeal söömiseks keelatakse ühekordsete nõude kasutamine
• kohvikud, restoranid, tanklad ja kauplused saavad eesmärgid, mitu protsenti kohe tarbimiseks mõeldud toitu ja jooke tuleb 2030. ja 2040. aastaks müüa korduskasutatavates (ehk ringluspakendites) või taastäidetavates pakendites (ehk tarbija oma anumas)
• tarbetu pakendamise lõpetamiseks keelatakse väikepakendid (nt minišampoonipudelid hotellides) ning ühekordsed puu- ja köögiviljapakendid (nt kilepakendis banaanid)
• keelatakse nn petupakendid, mis jätavad mulje, justkui oleks selles toodet rohkem (nt topeltseinaga, vale põhjaga)
• luuakse üle-euroopaline ühine pakendite ja jäätmekonteinerite märgistamise süsteem
• 2029. aastaks juurutatakse pandipakendi süsteemi ka teistes EL riikides, kus pudelite-purkide ringlussevõtt jääb alla 90%

Praegu käivad alles läbirääkimised

Valdav osa muudatusi on plaanitud jõustada alates 2030. aastast. Praegu käivad otsekohalduva määruse läbirääkimised ning ka Eesti saab öelda oma sõna sekka.

„Ilma korduskasutust suurendamata ei saa me plastireostust lahendada. Siin on oluline meeles pidada, et korduskasutatavad pakendid ei pea olema tehtud plastist, ka teised materjalid pakuvad võimalust pakendite korduskasutuseks. Ühekordsete pakendite kasutamine on suur kulu nii inimeste rahakotile kui keskkonnale, seetõttu peame vähendama jäätmeteket ja liigset pakendamist,“ ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Eesti toetab pakendi vähendamise ja tarbetu pakendamise vältimise meetmeid ning pakendite korduskasutuse ja ringlussevõtu eesmärke. „Samas peavad pakendite korduskasutuse meetmed arvestama väikeettevõtete eripärasid ning vajadusel peavad olema erandid hügieeni-, toiduohutuse või keskkonnaprobleemide korral,“ selgitas Heinma.

„Lisaks oleme nõus, et ühekordsete pakendite kasutust tuleb piirata, aga soovime luua erandid juhtudeks, kui pakendamine on vajalik toote säilivuse pikendamiseks ehk toiduraiskamise vähendamiseks.“

Allikas: Keskkonnaministeerium

Foto: Pexels / Mike Jones