Sillamäel avati annuspuhasti

Sillamäel avati 9. oktoobril pidulikult linna uus annuspuhasti, mis ei tähenda veel ASi Sillamäe Veevärk veemajandusprojekti lõppu, ent on selle väga oluline etapp. Puhasti ehitushankel ei seatud hindamiskriteeriumiks madalam hind, vaid käituskulud, ning ehitajaks valiti Skanska AS. Projekti koostas Aqua Consult Baltic OÜ ja omanikujärelevalvet teostas AS Infragate Eesti.

Eestis on ülekaalus läbivoolupuhastid, kus bioloogilise puhastuse etapid toimuvad eri mahutites. Sillamäe vana läbivoolupuhasti lammutati ja ehitati annuspuhasti, kus protsessi eri etapid (täitmine, õhustamine, settimine, tühjendamine) toimuvad annusekaupa samas mahutis. See võimaldab paremini varieerida etappide kestust ja saada paremat puhastustulemust. Üks tsükkel kestab umbes kaheksa tundi ning selle kestel muutub mahutis oleva vee maht 20–25 %. Annuspuhasti on läbivoolupuhastist selle poolest ökonoomsem, et on vaja vähem pumpasid, mistõttu elektrikulu on väiksem.

Puhasti juurde kuuluvad veel vooluhulga ja reostuskoormuse kõikumise leevendamiseks vajalikud akumulatsioonimahutid. Neisse kogutakse tippkoormuse ajal osa reoveest ning sel moel ühtlustatakse annuspuhasti koormust. Uus reoveepuhasti võimaldab lahutada olme- ja tööstusreovee – kui tööstusest pääseb kanalisatsiooni mingit bioloogilist puhastust ohustavat ainet, juhitakse vesi avariimahutitesse. Kogu puhastusprotsess on arvuti vahendusel jälgitav ja seadistatav. Jääkmuda kompostitakse aunades ning valmiskompost kõlbab oma koostise poolest kasutamiseks haljastuses, heakorratöödel või rekultiveerimisel.

Eraldi väärib märkimist puhastatud vett Soome lahte juhtiva süvamerelaskme kordategemine. Ehitustööde käigus avastasid tuukrid, et 360 m kaugusel kaldast on toru poole läbimõõdu ulatuses katkenud, selle merepoolne osa 20 cm eemale nihkunud ning katkemiskohast viie meetri kaugusel merepõhja kadunud. Et seda ei õnnestunud 200 meetrini kadumiskohast leida, tuli rajada uus 1,3 km pikkune süvamerelase, pidades seejuures silmas Sillamäe sadama laiendustöid.

Sillamäe reoveepuhasti rajamisel arvestati linna elanike arvu ja arenevat tööstust, kusjuures suurt rõhku pandi säästlikkusele. Tehnoloogilise omatarbeveena (nt võrepesuks) kasutatakse puhastatud reovett. Tehnilise abihoone, milles paiknevad eelpuhastus- ja settetahendusseadmed, õhukompressorid, elektrikilp, töökoda, labor ning dispetšerjuhtimis- ja olmeruumid, kütmiseks ja sooja vee saamiseks kasutatakse reovee soojust. Suuremate külmade puhul on toeks kaugküte. Sillamäe uue puhasti jõudlus on 20 000 inimekvivalenti, ööpäevakeskmine vooluhulk 4 000 m3/d ning maksimaalne vastuvõtuvõime 1 200 m3/h. Keskmine puhastustulemus on väga hea: heljumisisaldus väheneb üle 95 %, keemiline hapnikutarve üle 96 % ning biokeemiline hapnikutarve üle 95 %.

Reoveepuhasti rajamine läks maksma üle 4 miljoni euro. Projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ kogumaksumus on 18 512 954 eurot. Sellest Euroopa Ühtekuuluvusfondist saadakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel 13 457 436 eurot toetust (abikõlblik periood kestab 31. augustini 2015). Projekti raames on Sillamäe linnas peale puhasti rekonstrueeritud kaks survetõstepumplat koos mahutitega, kaks reoveepumplat, 11 puurkaevu, 10,9 km vee- ja 14,5 km kanalisatsioonitorustikku. Lisaks on ostetud veemajandusobjektide hooldamiseks vajalikke masinaid. Käimasoleva projekti raames rekonstrueeritakse teist sama palju vee- ja kanalisatsioonitorustikke ja kaks puurkaevu ning otse võrku pumpavasse puurkaevu PK8 ja survetõstepumplatesse paigaldatakse vett desinfitseerivad UV-seadmed.

Projekti elluviimine vähendab lekkeid veevõrgust ja võõrvee pääsemist ühiskanalisatsiooni ning suurendab kvaliteedinõuetele vastava võrguvee osakaalu. Sillamäe linna veevarustussüsteemi töökindlus ja ökonoomsus suurenevad ning Soome lahe reostamine väheneb.

Artikli autor on AIMELI LAASIK, ASi Sillamäe-Veevärk projektijuht

Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 6/2013 lk 9.

Fotol lõikavad linti (vasakult): Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist Hannes Aarma, ASi Sillamäe-Veevärk juhatuse liige Viktor Rodkin, Sillamäe linnapea Jelena Koržunova ja Skanska AS juhatuse liige Tiit Kerem. Foto: Lidia Tolmacheva