Pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas
Eesti Geoloogiakeskuse ja Keskkonnaministeeriumi koostöös on valminud Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Atlasesse on esmakordselt koondatud info kiirguste tasemest kogu riigis. Uuringust selgub, et kõrge radoonitase on probleemiks kolmandikul Eesti pinnasest.
Miks radoon on ohtlik?
Radoon on looduslik lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas, mida leidub pea igal pool Eesti pinnases. Radoon pääseb hoonesse peamiselt hoonealusest pinnasest, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel radooniga arvestada. On tuvastatud, et radoon on suitsetamise järel teisel kohal olev kopsuvähi põhjustaja. Viimaste uuringute andmete põhjal saab öelda, et kõrgendatud ja kõrge Rn-sisaldus soodustab samuti luukoe hõrenemist, valgeveresust jt terviseprobleeme.
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) juhtivad teadlased on jõudnud järeldusele, et kopsuvähi tekkimise oht suureneb statistiliselt olulisel määral, kui Rn-tase ruumide õhus (aasta keskmisena) on suurusjärgus 100 Bq/m³. Enamik Rn põhjustatud kopsuvähi juhte langeb tingimustesse, kus aasta keskmine Rn-sisaldus eluruumide õhus jääb vahemikku 100–300 Bq/m³. Põhjus ei ole selles, et selline Rn sisaldus on kõige ohtlikum, vaid selles, et taolised tingimused on kõige sagedasemad.
Kui Rn-sisaldus ületab 300 Bq/m³ piiri, on tegemist juba kõrge Rn-riski tasemega ja selle vastu tuleks rakendada asjakohaseid Rn-sisaldust vähendavaid meetmeid. Ruumide siseõhu radooni põhiliseks allikaks on ehitiste all erinevatel sügavustel pinnases levivad uraani sisaldavad mineraalid. Viimastes tekkiv radoon satub ehitistesse migratsiooni tulemusena koos teiste pinnases liikuvate gaasidega.
Radooniriskiga alad
Eesti territooriumi pinnaseõhus varieerub Rn-sisaldus enamasti 23–75 kBq/m³ piirides, kuid võib ületada kohati isegi 500 kBq/m³ piiri. Kõrge ja eriti kõrge Rn-riskiga alad on iseloomulikud Põhja-Eesti klindivööndile Narvast Pakri saarteni, eelkõige aga graptoliitargilliidi ja fosforiidi avamusaladele ning nende purru- ja peeneserikka pinnakatte levilatele. Kõrge Rn riskiga (>50 kBq/m³) alasid esineb ka Lõuna-Eestis (Luunja, Põlva, Tõrva, Viljandi jt piirkondades), harvemini hajutatult mujal Eestis. Kõrge ja eriti kõrge Rn-riskiga pinnasele ehitamisel tuleb rakendada radooni takistavaid meetmed, et see ei pääseks majade siseõhku.
Siseõhu radoonisisalduse mõõtmiste põhjal, mida on ülekaalukalt tehtud Harjumaal ja Põhja-Eestis, ületab ligi 14% juhtudel siseõhu radoonisisaldus 300 Bq/m³ ja 2% – 1000 Bq/m³. Harvematel juhtudel esineb ka kordades suuremaid väärtusi. Euroopas on eluruumide Rn-sisalduse aritmeetiline ja geomeetriline keskmine riigiti varieeruv, väikseim on see Inglismaal (vastavalt 20 ja 14 Bq/m³) ja suurim Soomes (120 ja 84 Bq/m³). Teostatud uuringute andmetel on Eesti eluruumide siseõhu Rn keskmine aritmeetiline ja geomeetriline sisaldus vastavalt 213 ja 80 Bq/m³. Kohati lisandub Eestis pinnaseõhu kõrgele radooni kontsentratsioonile ka kõrge looduskiirguse tase.
Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas
Atlase koostamiseks uuriti radooni ja looduskiirguse taset ligikaudu 1500 uuringupunktis. Uuringu viis Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi OÜ Eesti Geoloogiakeskus ning seda rahastas SA KIK. Atlas on Eesti ja inglise keeles.
Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas on koostatud selleks, et seda saaks kasutada näiteks detailplaneeringute kehtestamisel ja uurimus- ning teadustöödes. Elanikud saavad kaartide põhjal hinnata, kas nende kodu või tulevane kodu asub radooniohtlikus piirkonnas.
Radooniatlase saab alla laadida siit.
Keskkonnatehnika.
Joonisel on Eesti pinnase radooniriski kaart. Allikas: Keskkonnaministeerium
