Põlevkivi kaevandamine on vähenenud
Põlevkivi kaevandamine on viimased kolm aastat olnud langustrendis. 2018. aastal kaevandati 15,9 mln tonni põlevkivi, 2019. aastal 12,1 mln tonni ja 2020. aastal 9,2 mln tonni.
Põlevkivi kaevandmise vähenemisega kahanes ka kaevandamise negatiivne keskkonnamõju. Jäätmeid tekkis vähem, kaevandamise kadude osakaal püsis eesmärgipärane ning kaevandamisjäätmete taaskasutus oli üle 60%. Maapõuest kaevandatud põlevkivi tonni kohta välja pumbatud vee kogus on püsinud alla 14 m3.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõuniku Helena Gailani sõnul ei saa allmaakaevandamise kadusid tänase kamberkaevandamise tehnoloogia kasutamisega oluliselt vähendada, sest ligikaudu 30% maavarast on vajalik jätta tervikutesse langatuste vältimiseks maapinnal. „Sel moel jääb igal aastal kadudesse ligi 4 milj tonni põlevkivi. Kaevandamise efektiivsuse tõstmiseks tuleb jätkuvalt toetada tagasitäitmisega kaevandamise tehnoloogilisi uuringuid ja suunata ettevõtteid sellist tehnoloogiat kasutusele võtma. Nii oleks võimalik põlevkivi säästlikumalt kasutada ning samuti jääks maapind stabiilsem,“ lausus Gailan.
Põlevkiviaheraine kasutamine
Nii 2019. kui 2018. a taaskasutati tekkinud kaevandusjäätmetest ligikaudu 4 mln tonni (60%). See on samas suurusjärgus teede ehitamiseks kaevandatud lubjakivi kogusega. Aheraine taaskasutuse suurendamisele on aidanud tõenäoliselt kaasa ka põlevkivi kaevandamiseks antavatele keskkonnalubadele seatud täiendav tingimus taaskasutada vähemalt 40% tekkinud aherainest.
Teeehituseks kasutatava põlevkiviaheraine kvaliteedi suurendamiseks on ettevõtted tellinud teadusuuringuid. Ühe võimalusena nähakse aherainekillustiku kasutamist Rail Baltic trassil, kus kvaliteedinõuded seda lubavad. Aherainet on võimalik kasutada ka näiteks päikeseparkide alustarindi ehitamiseks. Põlevkivituha taaskasutamine on aga keerulisem. Uute põlevkivitehnoloogiate kasutuselevõtmisega ei sobi põletamisel tekkiv tuhk enam omadustelt tsemenditootmiseks. Hääbunud on ka põlevkivituhast väikeplokkide tootmine, samuti ei kasutata tuhka enam olulisel määral pinnase stabilisaatorina. Probleemiks on ka erinevatel põletusrežiimidel tekkivate tuhkade kvaliteedi ja sideaineliste omaduste muutlikkus.
Põlevkivielektri ja –õli tootmine
Põlevkivi kasutamine elektri tootmiseks on oluliselt vähenenud. 2019. a moodustas põlevkivi elektribilansis 57%, seejuures ületas põlevkivitoorõli tootmiseks kasutatud kaubapõlevkivi maht esmakordselt elektrienergia tootmiseks kasutatud põlevkivi kogust – 55% põlevkivist kasutati õli tootmiseks. Kuna vanade tolmpõletusplokkide kasutamine elektritootmises vähenes ja nende asemel kasutati efektiivsemate keevkihtkateldega energiaplokke, kasvas oluliselt ka põlevkivist energia tootmise majanduslik efektiivsus, mis oli 2019.a 50,06 €/ tonni kaubapõlevkivi kohta. Samuti on kasvanud põlevkivi õlitootmise energeetiline efektiivsus, kuna õlitootmiseks kasutati rohkem tahke soojuskandjaga tehnoloogiaga seadmeid (Enefit-280, VKG kolm Petroter seadet).
2050. aastaks on vaja uuendada põlevkivi arengukava ning seada sihid arengukava edaspidiseks rakendamiseks. Ajakohastatud põlevkivi arengukava eesmärkide täitmiseks tuleb koostada ka tegevuskava, milles planeeritakse tegevused, kuidas põlevkivisektor sobituks ambitsioonikate keskkonna- ja kliimaeesmärkidega.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Foto: Tiit Hunt / Wikimedia Commons CC SA-BY 4.0
