Eesti ühines laevade ballastvee konventsiooniga
Riigikogu võttis 14. veebruaril vastu laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse.
Konventsiooni eesmärk on kaitsta merekeskkonda laevade ballastvee kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide eest. Võõrliikide levikut loetakse üheks viiest põhilisest ohust looduse mitmekesisusele.
Läänemeres on võõrliigiks selline taim või loom, mis on sattunud siia inimese tegevuse tulemusena, näiteks meie sadamasse Hiinast kaupa toovalt laevalt. Võõrliigid muutuvad ohtlikuks siis, kui nad ohustavad meie loodusliku ökosüsteemi toimimist, näiteks hävitades oma elutegevusega olemasolevaid elupaiku või liike.
Läänemerre on erinevaid teid pidi jõudnud mitmeid liike. Väga arvukaks on muutunud Aarali, Kaspia ja Marmara merest pärit ümarmudil, mida kalurid püüavad välja tonnidena. Pärnu lahe ümbruses on tavaliseks muutunud mudakrabi leidmine, kes on pärit Põhja-Ameerikast. Lisaks leidub Pärnu lahest ilmselt samuti ballastveega saabunud hulkharjasusse, mille arvukus on rabav – ühelt ruutmeetrilt leiab üle 700 isendi. Hiljuti lisandus Eesti vetesse ka uus Mehhikost pärit karp. Seni on Läänemeres registreeritud 140 võõrliiki. Vahemikus 2011–2016 registreeriti Läänemeres 14 uut võõrliiki.
Rahvusvahelise ballastvee ja ballastveesetete käitlemise konventsiooni rakendamine kogu maailmas on vajalik, et võõrliikide levikut merealadel piirata ja vähendada võõrliikide tekitatavat keskkonna- ja majanduskahju.
Laevade ballastvee konventsiooniga kaasnevad muudatused
Seadusega kaasnev peamine muudatus on, et ballastvett kasutavad laevad peavad hakkama merre pumbatavat ballastvett nõuete kohaselt käitlema, mis tähendab, et laevadele tuleb paigaldada puhastussüsteemid.
Konventsioon puudutab ligikaudu 26 suuremat Eesti laeva, millel ballastvett kasutatakse ja 1–2 sadamat, kus on olemas võimekus ballastvee mahuteid puhastada ning setteid vastu võtta.
Konventsiooniga ühinemine võimaldab Eesti lipu all sõitvatel laevadel vabastuste taotlemist nendest nõuetest. Vabastusi on võimalik anda kindlatele laevadele, mis sõidavad kindlaksmääratud sadamate vahel. Eestis taotletakse vabastusi eeldatavalt regulaarliinidele, nt Tallinn–Helsingi ja Tallinn–Stockholm liinid.
Eestis hakkab laevadele vabastusi andma Veeteede Amet, mis täidab Eestis mereadministratsiooni ülesandeid. Laevadele puhastussüsteemi mittepaigaldamine on õigustatud kui regulaarliinide sadamate võõrliigid on samad.
Konventsioon võeti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peaassambleel vastu 2004. aastal ning jõustus rahvusvaheliselt 8. septembril 2017 aastal. Konventsiooni on ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud 63 riiki, mis esindavad 68,51% maailma kaubalaevastiku mahust.
Keskkonnatehnika
Foto: Wikimedia Commons
