Jaanuarist jõustus plastijäätmete ekspordikeeld kolmandatesse riikidesse
Alates 1. jaanuarist on Euroopa Liidus keelatud sortimata plastijäätmete vedamine kolmandatesse riikidesse. Kuigi see samm peaks suurendama plastijäätmete ringlussevõttu liikmesriikides, usuvad keskkonnaaktivistid, et keelu tõttu suureneb tõenäoliselt Euroopa Liidus hoopis plastijäätmete ladestamine prügilates ja jäätmete põletamine.
Euroopa Komisjoni otsus, mis keelab sortimata plastijäätmete väljaveo Euroopast riikidesse, mis ei kuulu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), tehti teatavaks möödunud aasta 22. detsembril. Kolmandatesse riikidesse tohib nüüd eksportida vaid ringlussevõtuks mõeldud puhtaid plastijäätmeid. Rangemini hakatakse kontrollima ka EL sisest plastijäätmete vedu.
Plastijäätmete vedu Euroopast kolmandatesse riikidesse
Euroopa Komisjoni otsus langeb kokku Hiina otsusega keelata igasuguste jäätmete import Hiina alates selle aasta 1. jaanuarist. Hiina hakkas jäätmete sissevedu riiki järk-järgult piirama 2018. aastal, põhjendades piiranguid keskkonna- ja terviseprobleemidega. Enne 2018. aastat saatis Euroopa Liit Hiina 60% ringlussevõtuks mõeldud plastijäätmeist ja 13% kokku kogutud vanapaberist. Kui Hiina hakkas jäätmete sissevedu piirama, hakkasid Euroopa Liidu riigid jäätmeid teistesse Aasia riikidesse, näiteks Türki, Malaisiasse ja Indoneesiasse vedama. Suur osa Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse eksporditud jäätmeist on madala kvaliteediga ja sortimata. Kuna vaesemates Aasia riikides puudub suutlikkus jäätmeid käidelda, põletatakse need sageli kas lahtise taeva all või uputatakse ookeani.
2019. aastal eksporditi Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse 1,5 miljonit tonni plastijäätmeid. Ka Eesti on siiani plastijäätmeid arengumaadesse eksportinud. Kui 2017. aastal vedas Eesti Statistikaameti andemetel ca 20% plastijäätmeid Hiina ja 10% Hongkongi, siis alates 2018. aastast Hiina plastprügi enam veetud ei ole. 2018. aastal saadeti plastijäätmeid kolmandatest riikidest kõige rohkem Malaisiasse (ca 8%), Hongkongi (ca 4%) ja Vietnami (ca 2%). 2019. aastal veeti Eestist plastijäätmeid Malaisiasse (ca 5%) ja Hongkongi (ca 2%) ning 2020. aastal Malaisiasse ja Vietnami (mõlemasse riiki ca 2%) ning Türki (ca 0,5%). Euroopa Liidu siseselt veeti Eestist 2020. aastal plastijäätmeid kõige rohkem Soome (46,4%), Hollandisse (24,2%) ja Leetu (12,2%).
Euroopa Komisjoni otsus keelata sortimata plastijäätmete vedu kolmandatesse riikidesse peaks aitama ellu viia nii Euroopa Liidu plastistrateegiat kui Euroopa rohelist kokkulepet (European Green Deal). Keskkonnaaktivistid on aga arvamusel, et plastijäätmete ladestamine prügilates ja jäätmete põletamine Euroopa Liidus suureneb. Põhjuseks Euroopas vajalike sortimis- ja ümbertöötamismahtude puudumine. Plastijäätmete ringlussevõtu määra tõstmiseks tuleks jäätmeid hoolikalt sortida, sest kvaliteetseid tooteid saab toota vaid kvaliteetsete jäätmete ümbertöötamisel. Et Euroopa Liidus plastijäätmete ringlussevõtu määra märkimisväärselt tõsta, tuleks kehtestada ka tootjatele uued standardid, mis tagaksid toodetele pärast nende kasutamist hõlpsama ringlussevõtu.
Keskkonnameedia
Foto: Lucien Wanda / Pexels
