A. Maastiku keelerubriik. Eesti keele kaitseks

14. sept. 201727. nov. 2017

Eesti keele kaitseks. Nagu Eesti riik, nii on ka eesti keel olnud vahelduvate mõjutuste meelevallas. Pikk nõukogude aeg, mil kõik tähtsamad ametikirjad pidid olema vene keeles, rikkus keeletaju. Siis vohasid russismid, nüüd tungivad peale inglise ja soome keel.

Pärast meie maa vabanemist on tekkinud suur hulk välismaa kaupa vahendavaid firmasid. Keeleseadus nõuab, et kaubakirjeldused, tarvitamisõpetused jms peavad olema eesti keeles. Erialateabe tõlkimine ei ole aga lihtne. On vaja hästi osata emakeelt, korralikult aru saada lähtekeelest ning tunda ka eriala. Kui enamik tõlkijaid on ehk pädevad keeltes, siis erialas ei pruugi see nii olla. Tuleb lausa kaasa tunda tõlkefirma töötajale, kes peab tõlkima teksti, millest ta õieti arugi ei saa. Kui vaadata firmade reklaammaterjale, siis tundub, et seda juhtub õige sageli.

KESKKONNATEHNIKA keelerubriigis püüan osutada nendele laiemat huvi pakkuda võivatele keelehädadele, mis ajakirjas avaldamiseks saadetud materjalides silma on hakanud.

Trass, pika rajatise (maantee, raudtee, torustiku, side- või elektriliini vms) kulgemist tähistav joon või maariba (ENE,1976). Sõna kasutatakse sageli vääriti, näit. torustiku enda tähenduses.

Kulu, kuluandur, kulumõõtur. Kui jutt on ajaühikus läbi ristlõike voolanud vee või gaasi hulgast, on õiged terminid vooluhulk, vooluhulgaandur, vooluhulgamõõtur. Väärtermin on pärit vene keelest, milles pacxol võib olla nii ‘kulu’ kui ‘vooluhulk’.

Tootlikkus. Kui seade midagi ei tooda, on õige jõudlus (ingl. keeles ‘capacity’; iseloomustab seda, milleks seade võimeline on): ‘pumba jõudlus’, ‘ventilaatori jõudlus’ jne.

Reovesi ja heitvesi: reovesi, olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud; heitvesi, inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi lastud vesi. Heitvesi võib olla suuremal või vähemal määral reostatud (puhastamata või puhastatud reovesi) või puhas (näit. paisust läbi lastav vesi) (Ökoloogialeksikon, Tln., 1992). Puhastatakse reovett, järelikult: ‘reoveepuhasti’, ‘reoveepump’.

Poolt liigtarvitus on vana pahe (U. Liivaku. Kust king keelt pigistab. Tln,1972, lk.178). Tõepoolest, kumb on ladusam: ‘minu isa poolt ehitatud maja’ või ‘minu isa ehitatud maja’?

Pumpade kauplus. Kuigi müüakse mitut leiba, võetakse mitut kartulit ja peetakse mitut looma, ütleme ometi: ‘leivapood’, ‘kartulivõtt’ ja ‘loomapidamine’. Niisiis: ‘pumbakauplus’.

Käsitsema, käsitlema, käsitama, käitlema – need on sõnad, mida üsna sageli vääriti kasutatakse.

Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, (P. Saagpakk. Eesti-inglise sõnaraamat):

Käsitsema, masinat, tööriista vm käte abil kasutama (to manipulate, to handle)

Käsitlema, 1. teatud küsimuse või ainega tegelema;
2. rakendama, tarvitama (to treat, to deal, to discuss)

Käsitama, aru saama, mõistma, taipama (to understand, to comprehend)

Käitlema, ümber käima, kohtlema (to manage, to treat)

Niisiis: veekäitlus (vt ka RIL Ehituse sõnaraamat, Jyväskylä,1994;

Vene-eesti veesõnaraamat, Tallinn, 1990),

jäätmekäitlus (Jäätmeseadus) jne.

Käitlus tundub nii mõnelegi võõravõitu, aga ega midagi, käigem ajaga sammu!

Edu heale eesti keelele!

Aleksander Maastik