Vaakum-väliskanalisatsioon

Ligikaudu 95 % Eesti asulate reoveekanalisatsioonist on isevoolne, st et reovesi voolab mööda torustikku raskusjõu toimel maapinna kõige madalamas kohas asuvasse pumplasse, kust ta pumbatakse survetorustikku pidi järgmise reoveekogumisala isevoolutorustikku ning nõnda edasi reoveepuhastini. Uute isevoolsete reoveekanalisatsioonivõrkude nõrkused on suur infiltratsioonivee hulk ning täielikult puuduv ülevaade võrgu hetkeolukorrast. Tasase reljeefiga piirkondades tuleb torustikud rajada sügavale ning ehitada rohkesti reoveepumplaid.

Alternatiivse lahenduse pakub vaakumkanalisatsioon, milles reovesi liigub vaakumpumpade tekitatud alarõhu (–50 kuni –70 kPa) toimel. Ühel kuni neljal majapidamisel on oma kogumiskamber, millesse reovesi voolab isevoolu teel. Kui vaakumkaevu kogumiskamber (maht 38–40 liitrit) täis saab, avaneb õhu- ja alarõhu vahe toimel vaakumklapp, reovesi imetakse vaakumkaevust torustikku ning liigub seda mööda vaakumpumplasse.

Enamasti (90 % juhtudest) piisab ühest vaakumpumplast, millest reovesi pumbatakse reoveepuhastisse või ühiskanalisatsiooni. Vaakumkaevus ühtki elektriühendust ei ole, kõik töötab vaakumi toimel.

Vaakumkanalisatsioonil on mitu eelist:

• et vaakumtorustiku kogupikkus võib olla kuni 5 km, on võimalik loobuda mitmest reoveepumplast ning käituskulud, elektriliitumistasud ja elektritasu vähenevad;
• isevoolukanalisatsiooni kohati väga sügavale rajatavat torustikku asendab veetorustikuga samal sügavusel paiknev vaakumtorustik, mille rajamissügavus sõltub üksnes külmumispiirist;
• vaakumkanalisatsiooni automaatikasüsteem võimaldab koguda teavet kõige võrgus toimuva kohta (alarõhk, temperatuur, klapitsüklid, reovee tase vaakumkaevus, avariid vaakumkaevudes või torustikus; suure läbimõõduga isevoolutorustikke asendavad tunduvalt peenemad vaakumtorustikud;
• vaakumkanalisatsiooni torud on hermeetilised, seega puudub nii infiltratsioon kui ka eksfiltratsioon; vaakumtorustikku (torud PE100 SDR17 PN10) saab paigaldada nii lahtisel kui ka kinnisel meetodil;
• elektriühendust on vaja ainult vaakumpumplale.

Eesti esimene vaakum-väliskanalisatsioon sai selle aasta esimesel poolel valmis Viimsi valla Leppneeme külas. Kutsume kõiki huvilisi sellega tutvuma.

Artikli autor on GEORG SARAP, Flovac Nordic OÜ juhatuse liige

Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 6/2013 lk 15.