Puitkarkass-lisasoojustuselementide kasutamine suurpaneelelamute renoveerimisel

Peep Pihelo sai tänavusel üliõpilaste teadustöö konkursil peapreemia Tallina Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö „Puitkarkass-lisasoojustuselementide niiskustehniline toimivus suurpaneelelamute tervikrenoveerimisel” eest. Pihelo doktoritöö tulemused on edaspidi abiks hooneomanikele, ehitusetevõtetele ja majatehastele suurpaneelelamute renoveerimisel tekkida võivate hallitus- ja niiskuskahjustuste vältimisel.

Tõhus viis olemasolevate hoonete tervikrenoveerimisel on integreeritud projekteerimisprotsessi rakendamine ja tööstuslikult toodetavate puitkarkasssoojustuselementide senisest laialdasem kasutuselevõtt. Hoonete renoveerimisel energiatõhusamaks on niiskusekahjustuste vältimiseks vajalik läbi viia välispiirete põhjalik niiskustehniline analüüs.

Pihelo uuris oma doktoritöös raudbetoonpaneelidest korterelamute välisseinte niiskustehnilist toimivust külmas ja niiskes kliimas, enne ja pärast puitkarkasslisasoojustuselementidega soojustamist, eesmärgiga minimeerida tarindite kahjustusi. Välitööde käigus viidi läbi ehitise seisukorra uuringud ja mõõtmised enne ja pärast renoveerimist. Korterelamu välisseina materjalide omaduste mõõtmiseks viidi enne renoveerimistöid läbi laboratoorsed uuringud. Et kontrollida tulemuste vastavust kavandatud lahendustele kalibreeriti arvutisimulatsioonide mudelid ja tehti analüüsiseeriaid. Niiskustehnilise projekteerimise kõige olulisemate elementidena uuriti välispiirde algset niiskussisaldust, hallituse tekke riske lisasoojustamisel ning määrati lubatud niiskuse tasemed.

Doktoritöös leiti, et hallituse tekke riski tarindis saab minimeerida kui:

• raudbetoonpaneeli algniiskus w ≤ 55 kg/m³ ning õhu- ja aurutõkkeks on polüetüleenkile (PE);
• algniiskus w ≤ 75 kg/m³ ja aurutõkkeks on puitlaastplaat (OSB)
• algniiskus w ≤ 110 kg/m³ ning olemasolevale seinale paigaldatud lisasoojustuselemendil on kasutatud varieeruva veeaurutakistusega õhu- ja aurutõkkemembraani (veeauru difusioonitakistus 0.2 m ≤ Sd ≤ 5 m) koos lisasoojustuselemendi soojustuskihtide (soojustakistus R ≥ 7.5 m² ∙K/W; Sd ≤ 0.5 m) ja tuuletõkkekihiga (R ≥ 0.8 m² ∙K/W; Sd ≤ 0.05 m), mis on kaetud fassaadikattega.

Töö tulemusena pakuti välja meetod, mis võimaldab valida sobivaid kombinatsioone raudbetoonpaneelidest hoonete tervikrenoveerimiseks tööstuslikult toodetud puitkarkass-lisasoojustuselementidega. Kinnitust leidis, et kogumaksumuselt odavam lahendus võib kaasa tuua suurema hallituse riski.

Üliõpilaste teadustöö konkurss

Üliõpilaste teadustöö konkursil anti detsembris välja riiklikud preemiad kolmel õppetasemel ja kuues teadusvaldkonnas. Lisaks anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat ning mitu eripreemiat. Teise peapreemia pälvis Tarvo Vaarmets Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö eest. Tarvo Vaarmetsa doktoritöö keskendus investorite käitumise uurimisele, pakkudes selleks innovaatilisi lähenemisi ja täiendades eelnevat kirjandust uute vastustega.

Sel aastal esitati konkursile 584 tööd kokku 31 ülikoolist, sh 16 välisülikoolist, kus Eesti tudengid õpivad. Kokku tunnustati 105 konkursitööd, neist rahalise preemiaga 77 tööd. Rahalise preemia saanud töödest 33 preemiat said Tartu Ülikooli tudengid, neile järgnesid Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Maaülikooli üliõpilaste teadustööd. Viis rahalist preemiat pälvisid välisülikoolide õppurid.

Keskkonnameedia

Foto: Wikimedia Commons CC BY-SA 3.0