Kuusakoski katsetab tootmisjäätmetest valmistatud jäätmekütust

AS Kuusakoski on koostöös AS-iga Kunda Nordic Tsement edukalt katsetanud tootmisjäätmetest valmistatud jäätmekütust.

Kui aastaid tagasi arvati, et Eestis pole jäätmeid vaja põletada ning seda vajadust ei tulegi, siis nüüd on seisukoht täielikult muutunud ning pannud jäätmepõletuse kiiresti arenema. Loomulikult sunnib alternatiivsetele energiaallikatele rohkem mõtlema ka meie energeetika sõltuvus suurest naabrist. Sellele vaatamata, et jäätmepõletuse tehnoloogia- ja keskkonnanõuded on karmid, on ka Eestis ettevõtteid (nt AS Kunda Nordic Tsement), kes on seadnud oma eesmärgiks jäätmete põletamise.

Jäätmete põletamine on maailmas laialt levinud – praegu on Euroopa Liidus juba umbes 500 jäätmepõletusettevõtet. Kuid mida need põletavad?

Jäätmepõletustehaseid on kahesuguseid: masspõletustehased ja ettevalmistatud jäätmekütuseid põletavad tehased. Tavaliselt on mõlema variandi puhul tegemist koostootmisjaamaga, st et toodetakse nii elektrienergiat kui ka soojust. Kui masspõletustehastesse jõudvate segajäätmete kütteväärtus ei ole kuigi suur, siis spetsiaalse jäätmekütuse – RDF (refuse derived fuel) oma on tavaliselt sellest paar korda suurem ning ei jää teinekord alla osale fossiilkütustest. See muudab RDF-kütuse atraktiivseks nt katlamajade ja tsemenditehaste jaoks.

Jäätmekütust saab toota igasugustest põlevjäätmetest

Põhimõtteliselt saab RDF-kütust toota igasugustest põlevjäätmetest, nt tekstiilist, plastist ja puidust. Hulka võib segada ka tavakütuseid. RDF-kütuse kvaliteeti mõjutavad mitu olulist näitajat: niiskus, tuhasus, kloori- ja väävlisisaldus, kütuse tükisuurus ning, mis kõige tähtsam, kütteväärtus. Kui RDF-kütuse niiskus on liiga suur, kulub koldes palju energiat selle kuivatamisele, suur tuhasus mõjutab aga nt tsemenditehases toodetava klinkri kvaliteeti. Kloori ei tohiks kuivaines olla üle 1% ning väävliühendeid mitte rohkem kui 0,3%. Fraktsiooni suurust saab kergesti reguleerida jäätmete purustamisega ning see sõltub suuresti jäätmekütuse põletaja seatud tingimustest. Mida suurem on kütteväärtus, seda konkurentsivõimelisem on RDF-kütus, ning seetõttu peaks tarbimisaine alumine kütteväärtus olema vähemalt 16 MJ/kg. Et jäätmekütus on ühtlase suuruse, tiheduse ja niiskusega, põleb ta paremini kui segajäätmed. Suitsugaasid on puhtamad ja tuhka tekib vähem. Töödeldud jäätmeid on ka lihtsam vedada ja ladustada.

AS Kuusakoski ja Kuusakoski kontsern tervikuna on hakanud pöörama järjest suuremat tähelepanu oma tegevusel tekkivate jäätmete põletusvõimaluste leidmisele. Seda tingivad ühelt poolt jäätmete ladestamise pidev kallinemine ning teisalt Euroopa Liidu surve vähendada ladestatavate jäätmete kogust. Euroopa Parlamendi ajakavas jäätmete ringlussevõtu kohta tehakse ettepanek keelata prügilasse ladestada:

• alates 2010. aastast käärimisvõimelisi komponente sisaldavaid eeltöötlemata jäätmeid;
• alates 2015. aastast paberit, pappi, klaasi, tekstiili, puitu, plasti, metalli, kummi, korki, keraamikat, betooni, telliskive ja glasuurplaate;
• alates 2020. aastast mis tahes taaskasutuskõlblike jäätmeid;
• alates 2025. aastast mis tahes jäätmejääke, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu või nad on ohtlikud (nt filtrituhk).

AS Kuusakoski on koostöös AS-iga Kunda Nordic Tsement edukalt katsetanud tootmisjäätmetest valmistatud jäätmekütust. Metalliveskis purustamise käigus välja sõelutud põlevjäätmed purustati ning sõeluti välja mineraalne osis. Katsepartii, mille tükisuurus oli 25×25 mm (vt fotot), juhiti spetsiaalse doseerimisseadme abil AS-i Kunda Nordic Tsement ahju. Kui esimese katsepartii kogus oli kõigest ca 10 tonni, siis kohe aset leidva katsepõletuse partii on 20 korda suurem ehk 200 tonni. Selle koguse põhjal on Kunda Nordic Tsemendil võimalik aru saada, kuidas käitub tsemendiahi Kuusakoski Oy toodetud materjali põletamisel. Seniajani on kõik sujunud plaanipäraselt ning kui eesootava katsepõletamise tulemus on positiivne, siis hakkab AS Kuusakoski koostöös Kuusakoski kontserniga kavandama jäätmekütuse tootmisüksust.

Artikli autor on TARMO LINDEMANN, AS Kuusakoski

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 4/2009 lk 22

Foto: AS Kuusakoski