Korralikult toimib vaid tasakaalustatud küttesüsteem

Tasakaalustatud küttesüsteem mängib väga olulist rolli heade sisekliimatingimuste tagamisel ja energia säästmisel.

Tänapäeval viibivad inimesed umbes 80% oma eluajast siseruumides, mistõttu sisekliima kvaliteet on isegi olulisem kui välisõhu oma. Hoone tähtsaim ülesanne on luua mugav ja terve sisekliima, sest sellega kaasnevad mured mõjutavad oluliselt ruumis viibijate enesetunnet, tervist ja töövõimet. Hea sisekliima vähendab haigestumisohtu, tagab mugavustunde ja soodustab tööjõudlust.

Sisekliimat mõjutavad hoone kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid ning välispiirded. Nende hooneosade kontrollimine ja reguleerimine on eluliselt vajalik nii tervise seisukohalt kui ka majanduslikel põhjustel. Väga oluline roll heade sisekliimatingimuste tagamisel ja energia säästmisel on küttesüsteemide tasakaalustamisel.

 Uute küttesüsteemidega seotud probleemid ja sisekliima olukord ilmnevad alles hoone kasutamise ajal, tavaliselt 1,5–2,5 aasta pärast. Kõige sagedamini teevad muret ruumide temperatuur (liiga jahe või soe), õhu niiskus ja häiriv küttesüsteemimüra.

Et küttesüsteem korralikult toimiks, on vaja seda tasakaalustada

Küttesüsteemi korrektse toimimise asendamatu osa on soojuskandja vooluhulga tasakaalustamine. Investeeritud rahast pole mingit kasu, kui süsteem korralikult ei tööta. Tasakaalustamine on vajalik eelkõige küttekulude vähendamiseks, kõigi ruumide temperatuuri ühtlustamiseks ja inimeste mugavustunde suurendamiseks, ent sellega kaasneb ka muid hüvesid. Kohtküttega hoonetes keskküttekatla ja põleti eluiga pikenevad, sest nad ei pea tihti sisse ja välja lülituma. Väheneb ka küttesüsteemi tekitatud müra.

Sellest, et küttesüsteem on reguleerimata, annavad tunnistust:

• korruste, püstikute ja ruumide temperatuuri erinevus;
• liiga madal või kõrge temperatuur kogu hoones või üksikutes ruumides;
• ventilatsiooni sissepuhkeõhu liiga madal või kõrge temperatuur;
• keskküttesüsteemi tekitatav müra.

Seda saab teha vaid siis, kui süsteem on täielikult valmis. Süsteemi reguleeritakse radiaatorite termostaatventiilide ning küttetorustiku harudel ja kütteseadme juures asuvate tasakaalustusventiilide abil. Esialgu seatakse kõik ventiilid projektikohasesse arvutusasendisse. Edasine tasakaalustamine toimub tasakaalustusventiilide juures mõõdetud vooluhulkade alusel, milleks on olemas asjakohane metoodika.

Et küttesüsteemi ehitamisel esialgsest projektist pahatihti kinni ei peeta, on vaja teostusjoonist. Vanade kortermajade puhul tuleb ette ka olukordi, kus olemasoleva küttesüsteemi kohta ei olegi projekti, mida saaks tasakaalustamisel aluseks võtta. Ent isegi siis juhul ei jää vajalik töö tegemata – teostusjoonise ja tasakaalustusprojekti võib koostada ka tasakaalustustööde tegija.

Oluline on ka õige küttegraafiku valimine

Ajakohastel küttesüsteemidel on täpne reguleerimisautomaatika, millest oluliselt sõltub energiasääst. Tähelepanu tuleb pöörata õige küttegraafiku valimisele. Pärast tasakaalustamist on soovitatav proovida mitmesuguseid pealevoolutemperatuuri reguleerautomaatika seadeid, et ruumide temperatuur saaks optimaalne (et ei oleks liiga jahe ega palav). Tasub meeles pidada, et ruumi temperatuuri tõus ühe kraadi võrra suurendab küttekulusid umbes 5%. Tasakaalustamata küttesüsteemi (mõnes ruumis on temperatuur madalam) puhul peab pealevooluvee temperatuur jahedusest jagu saamiseks olema kõrgem, kuid see suurendab märgatavalt küttearvet.

Kortermajades tuleb kindlasti vältida omaalgatuslikke ja projektiväliseid ümberehitusi, mis rikuvad juba tasakaalustatud küttesüsteemi seadistust ja võivad süsteemi toimimist märgatavalt halvendada. Kui on kavas mõni kooskõlastatud ja projektiga lahendatud muudatus, siis tuleb silmas pidada, et pärast selle elluviimist peab küttesüsteemi tasakaalustatust kontrollima ja vajaduse korral süsteemi uuesti seadistama. Tasakaalustustööde tegija peab koostama protokolli, milles on kirjas küttesüsteemi toimimisnäitajad. Töö tellija peab kindlasti kontrollima, kas töövõtjal on olemas asjakohane akrediteering. Siis võib olla kindel, et kasutatakse tunnustatud tasakaalustusmetoodikat ning et tagatiseta töö eest ei ole ilmaaegu raha kulutatud.

Artikli autor on HANNES HANNUS, OÜ Seadistaja

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 8/2009 lk 29

Foto: Pexels