Sõltumatud elektrijaamad pakuvad alternatiivse lahenduse võrguühendusele

USA-s on praegu sõltumatud elektrijaamad ligi 200 000 majapidamisel ning nende arv on viimase viie aastaga kahekordistunud. Inglismaal on selliseid kodusid 80 000 ringis. Skandinaavia riikides kasutatakse sõltumatut toidet peamiselt puhkemajades, nt Rootsis on suvilatesse paigaldatud päikeseelektriseadmete koguvõimsus 3 MW.

Ka arengumaades võetakse taastuvenergiaseadmeid kasutusele üha kiiremas tempos. ÜRO tellimusel lõpetas Soome firma Naps äsja Aasias kõikide aegade suurima päikesepaneelidega elektrifitseerimise projekti. Elektrivarustuse sai 1500 küla, kokku ligi 45 000 elanikku. Eestis on parim näide Naissaar, kus valdav osa energiast toodetakse taastuvatest allikatest. Naissaarest võib saada ühe majapidamise kohta enim taastuvenergiat kasutav saar Läänemeres.

Eestis on viimasel ajal korduvalt juttu olnud saja elektrita majapidamise ühendamisest elektrivõrguga. Selleks on valitsus eraldanud Eesti Energiale 100 miljonit krooni – ühe majapidamise kohta miljon krooni.

Tänaste hindade juures saaks miljonikroonise investeeringuga rajada väga töökindla ja ajakohase päikesevõi tuuleelektrijaama, mille võimsus jääb vahemikku 8–15 kW. Saja miljoniga saaks aga Eestis rajada sõltumatuid taastuvenergiaseadmeid koguvõimsusega 150 kW. Ilma elektrita seni toime tulnud majapidamise jaoks vajaliku elektrijaama võimsus on vaid 1–5 kW ning selle rajamiseks piisaks 100 000–500 000 kroonist.

VÄLJAVAATED

Fossiilsete energiakandjate hinnad tõusevad järjest kiirenevas tempos. Lähima viie aasta jooksul on karta naftadefitsiidi tekkimist ning sellega kaasnevat energiakandjate ettearvamatut kallinemist. Sõltumatud elektrijaamad sobivad just eramajapidamistele ja väikefirmadele. Uued turule tulevad elektriseadmeid kulutavad üha vähem energiat ning muutuvad üha töökindlamaks. Suure tõenäosusega hakkavad transpordis olulist rolli mängima elektrisõidukid – vesinikutehnoloogiast on täna enamik autofirmadest praegu loobunud. Saksamaal räägitakse kogu veonduse üleviimisest elektrile. Seega saaks koduse elektrijaamaga tulevikus laadida ka oma elektrisõidukit.

Oma elektrisüsteemi kõige olulisemaks eeliseks saab ikkagi pidada seda, et elektri hind on pärast ühekordset investeeringut majaomaniku kontrolli all. Oma osa mängib ka hoonete muutumine ökoloogilisemaks ja energiasäästlikumaks – hästi soojustatud maja ning näiteks puuküttega saadav toasoe ja vesi muudavad elektritarbe väga väikeseks. Ja lõpuks – mida sõltumatumad on üksikisikud, seda sõltumatum ja vähem haavatav on riik.

PUUDUSED

Oma elektrisüsteemi peamine puudus on see, et selle tootlus ja investeeringu suurus sõltub suuresti asukohast – selge eelis endale aasta ringi elektrit toota on rannikul või saarel asuval majapidamisel. Üksikmajapidamise investeeringu puhul saab määravaks vajaliku maksimumvõimsuse tagamine – suured püsivad elektritarbijad võivad hinna kõrgeks ajada.

Süsteemi omanik peab käituma oluliselt keskkonnateadlikumalt kui tavatarbija, keda üldjuhul ei huvita, kui palju üks või teine seade voolu tarbib. Praeguste küttesüsteemide elektritarve on väga suur ning seda on oma elektrijaamaga keeruline katta. Süsteemide paigaldamisel võib üheks takistuseks kujuneda ka omavalitsuste ja riigiasutuste vähene teadlikkus taastuvenergia asjus, näiteks ei tehta vahet 1 MW ja 1 kW tuulegeneraatorite vahel.

TEHNOLOOGIA

Sõltumatute süsteemide rajamine on viimasel ajal läinud lihtsamaks seoses pingevaheldus- ehk invertertehnoloogia kiire arenguga. Samas areneb kiiresti väikeste tuulegeneraatorite konstruktsioon, tänu millele on generaatorid muutunud kergemaks ning teevad vähem müra, mis omakorda võimaldab neid paigaldada maja lähedale või katusele. Areneb ka akutehnoloogia. Parimatel akudel on praegu viieaastane garantii ja keskmiselt 15-aastane tööiga. Selle kõigega käivad kaasas süsteemi töö seire võimalused, nt kogu süsteemi ja selle eri osade töö jälgimine Interneti vahendusel.

SÕLTUMATU LAHENDUSE ÜLESEHITUS

Sõltumatu süsteemi kõige ajakohasem lahendus võimaldab praegu kasvatada üksikmajapidamise elektrisüsteemi vastavalt vajadusele. On võimalik ka liita naabermaju ühtsesse süsteemi, nii et ühe küla tarbimistippe saab jagada mitme majapidamise vahel. See omakorda võimaldab vähendada ühe majapidamise investeeringu suurust. Maja või küla elektrijaama saab liita ka üleriikliku elektrivõrguga. Tegu on hajaenergeetilise lahendusega, millel on hea väljavaade saada tulevikus oluliseks üksikobjektide elektriga varustajaks. Ühte süsteemi võib liita eri tootmisseadmeid, nt tuulegeneraatoreid ja koostootmisjaamu ning piiramatul arvul akupankasid, invertereid ja varugeneraatoreid.

Artikli autor on URMO LEHTVEER, Futuren OÜ

Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 6/2007, lk 16–17

Foto: Päikesepaneelid katusel. Wikimedia Commons