Korterelamuid on vaja renoveerida kompleksselt
Korterelamuid on vaja renoveerida kompleksselt. Käesoleval aastal (8.–12. novembril 2010) peeti Eestis teist korda energiasäästunädalat. Seekord olid põhikorraldajad Tartu Regiooni Energiaagentuur, Kliima- ja Energiaagentuur, Sihtasutus KredEx, Eesti Energia, Eesti Korteriühistute Liit, Säästva Eesti Instituut ja Tartu Teaduspark. Energiasäästunädala egiidi all korraldatakse üritusi ka novembri lõpus ja detsembris.
Üpris loogiliselt sai seekordse energiasäästunädala teemaks „Energiasääst hoonetes“, sest Eesti oludes jäävad hooned veel pikaks ajaks suurimateks energiasäästuobjektideks. Loomulikult räägitakse kõige rohkem raudbetoonpaneelidest korterelamutest. Mõnevõrra üllatuslikult tõusis sel aastal selgelt esikohale hea sisekliima tagamise ja sellega seotud ventileerimise teema. Tuleb tõdeda, et elanike teadlikkuse tõstmiseks korterelamute renoveerimise asjus tuleb teha veel päris palju tööd. Ikka veel levib visalt mitmesuguseid müü- te ja väärarvamusi, millel on ehk oma ratsionaalne tagapõhi, ent mis on osalt seotud sellega, et eelmised rahastamis- ja toetusmeetmed ei olnud põhjalikult läbi mõeldud.
Kõige levinum on arusaam, et hoone renoveerimine on sama mis hoone soojustamine. Sellele on kindlasti kaasa aidanud massisuhtluses levitatud sõnum: „Pane oma majale kasukas selga!“ Soojustamine on küll hoone kompleksse renoveerimise oluline osa, aga kindlasti ei ole see ainus ega ka mitte kõige olulisem tegevus. Pelk soojustamine ei pruugi kogu maja silmas pidades anda mingit energiasäästu ning tulemuseta jäänud rahakulu mõjub edasiste renoveerimisotsuste langetamisele ruineerivalt. Õigupoolest ei ole vist ühtki sellist tööd, mis renoveerimisel ühekaupa ette võttes ei võiks kasu asemel kahju tuua. Et edasistest tegevustest kasu oleks, on kindlasti vaja teha kolm tööd.
Vahetada aknad. Muidugi oleks hea, kui kogu maja aknad vahetataks korraga ning et uued aknad sobiksid kokku hoone arhitektuurilahendusega. Praeguseks on aga juba paljude majade (ligi kahe kolmandiku kuni kolmveerandi) aknad vahetatud ühekaupa ning sellega tuleb leppida. Uute akende U-väärtus on mitu korda väiksem kui vanadel, seetõttu väheneb soojuskadu läbi akna pinna ning kaob õhu kontrollimatu liikumine läbi ebatiheduste. Tähelepanu tasub pöörata akende U-väärtusele, mis peaks olema väiksem kui 1,0. Kas tuulutusava on vajalik või mitte, sõltub valitud ventilatsioonilahendusest.
Kindlasti peab tagama piisava õhuvahetuse. Kõige odavam variant on muuta olemasolev ventilatsioonisüsteem paremaks. Praegu on süsteem enamasti selline, et värske, aga külm õhk pääseb tuppa läbi akende tuulutusavade või seintesse ehitatud värskeõhuklappide. Toas õhk soojeneb ja liigub siis ventilaatori või loomuliku tõmbe toimel ventilatsioonišahtide kaudu välja. See lahendus suurendab soojusenergiakulu päris kindlasti, mõistlikum on kasutada soojatagastusega ventilatsiooni. Variante on mitu – selle võib välja ehitada lokaalselt salvestavana, täismehaanilise korteripõhisena või ka kogu trepikoda või maja hõlmavana. Viimasel juhul võib soojuse tagastada keskküttesüsteemi.
Küttesüsteemi on kindlasti vaja renoveerida nõnda, et kütmist oleks võimalik reguleerida üksikute ruumide või äärmisel juhul korterite kaupa. See ei tähenda, et ühetorusüsteemi peaks ilmtingimata kahetorusüsteemi vastu välja vahetama, sest ka ühetorusüsteemi saab ehitada reguleeritavana. Tuleb aga meeles pidada, et viimane variant on üpris kallis ning nõuab head projekti ja vastutustundlikku ehitajat. Väga tähtis on teada, et kui küttesüsteem jäetakse reguleerimata, ei pruugi muud energiasäästumeetmed üldse tulu tuua.
Alles siis, kui need kolm tööd on tehtud või vähemalt kavandatud, on mõistlik asuda soojusisolatsiooni täiendama. See tähendab, et maja „soojustamist“ ei peaks alustama soojustamisest endast, vaid hoopis muudest töödest. Rootsis peetakse elamu soojustamist teisejärguliseks meetmeks, sest selle rahaline efekt on väike [1]. Tõsi, sealsed viiskümmend aastat vanad kortermajad peavad meie omadest paremini sooja.
Hoone lisasoojustamisel tuleb kindlasti jälgida, et soojustuskiht oleks pidev, st et sellesse ei jääks külmasildu ega õhuvahesid. Enamiku hoonete puhul ei ole see hoone välisilmet muutmata võimalik, sest suurimad külmasillad on rõdude ja lodžade põrandad. Teine suurem külmasillakoht on akna ümbrus. Muidugi on võimalik soojustada ka aknapaled, ent nende isolatsioon ei saa olla üle 50 millimeetri paksune, sest muidu on raske aknaid lahti teha. Kõige õigem oleks aknad tõsta „soojustuse sisse“ – see vähendaks oluliselt aknaümbruste külmasildu. Seda tööd on kõige mõistlikum ühitada akende vahetamisega.
Arvestades, et ka soojussõlme valik sõltub hoone soojustusest, olemegi jõudnud alguse juurde tagasi – renoveerida tuleb kompleksselt. Tallinna Tehnikaülikoolis tehtud nn paneelmajade uuringu [2] kohaselt maksab kompleksne renoveerimine ca 2500 krooni (160 €) ruutmeetri kohta. Ka Eesti Korteriühistute Liidu tellimisel Tallinna Tehnikakõrgkoolis tehtud uuring näitas, et kortermajade kompleksne renoveerimine tasub end selgelt paremini ära sellest, kui neid renoveerida üksikmeetmete kaupa.
Korteriühistud ei peaks mõtlema sellele, milliseid töid oleks lihtsam ja odavam teha. Tuleb hoopis mõelda sellele, kuidas otstarbekalt korraldada elamu täielikku renoveerimist.
Viidatud allikad
- Här renoveras… fl erbostadshus byggda 1950–1975. Klart 2015. VVS Företagen och Svensk Ventilation 2008.
- Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav Eluiga. Tallinna Tehnikaü- likool, 2009.
Artilkli autor on KALLE VIRKUS, Tartu Regiooni Energiaagentuur
Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 8/2010 lk 22
Foto: Ain Anepaio / Wikimedia Commons
