Eesti Mäeselts 25: maavaradest on saanud julgeoleku ja konkurentsivõime küsimus
Rohepööre, geopoliitilised pinged ja kasvav vajadus kriitiliste toorainete järele on muutnud maavarad Eestis ja Euroopas senisest olulisemaks julgeoleku, varustuskindluse ja majanduse küsimuseks. Kui veel paarkümmend aastat tagasi räägiti maavaradest peamiselt tööstuse ja energeetika võtmes, siis nüüd on neist saanud ka strateegilise sõltumatuse ja Euroopa konkurentsivõime teema.
TalTechi geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna juhataja ning Eesti Mäeseltsi juhatuse esimehe Erik Väli sõnul ei käsitleta maavarasid enam pelgalt toorainena, vaid strateegilise ressursina, mille kasutamine peab olema ühtaegu teaduspõhine, keskkonnateadlik ja majanduslikult põhjendatud.
Kui veel 20–25 aastat tagasi seostati maavarade kasutamist Eestis peamiselt põlevkivi ja tööstusega, siis nüüd on teemaga tihedalt seotud ka Euroopa energiajulgeolek, strateegilised tarneahelad ja rohepööre. Taastuvenergia, elektrisõidukid ja energiasalvestus vajavad suures koguses mineraalseid tooraineid, mistõttu on maavarade küsimus muutunud järjest laiemaks ühiskondlikuks küsimuseks.
„Sageli nähakse ekslikult, et rohepööre ja maavarade kasutamine välistavad teineteist. Tegelikult vajab rohepööre väga suures koguses maavarasid. Küsimus on selles, kuidas neid kasutada võimalikult targalt ja väikese keskkonnajalajäljega,“ ütles Väli.
Tema sõnul on levinud ka väärarusaam, et ringmajandus suudab lähitulevikus täielikult asendada uute maavarade vajaduse. „Ringmajandus on väga oluline, kuid lähikümnenditel ei kata see veel kogu tööstuse ja energeetika vajadust. Vastutustundlik maavarade kasutamine jääb seetõttu vajalikuks veel pikaks ajaks,“ märkis ta.
Maavarade roll Eestis on 25 aastaga põhjalikult muutunud
Eesti Mäeselts tähistas Tallinnas 21. mail toimunud mäekonverentsiga oma 25. tegevusaastat. Selts loodi 2001. aastal toonase mäeinstituudi ja kaevandusettevõtete eestvedamisel eesmärgiga tuua ühise laua taha teadlased, insenerid, ettevõtjad ja praktikud. Praegu kuulub seltsi 11 juriidilist ja ligikaudu 150 füüsilist liiget.
Väli sõnul kujundas 2000. aastate alguses valdkonda eelkõige Eesti valmistumine Euroopa Liiduga liitumiseks, mis tõi kaasa rangemad keskkonnanõuded ja vajaduse ajakohastada kaevandamis- ning tootmistehnoloogiaid. Keskseks küsimuseks sai tasakaalu leidmine energiajulgeoleku, majandusarengu ja keskkonnakaitse vahel.
Tema hinnangul on viimase 25 aasta suurimad muutused olnud põlevkivisektori moderniseerimine, keskkonnamõjude vähendamine ning ühiskonna ootuste kasv teadmuspõhiste otsuste ja kestlikkuse suhtes. „Kui veel 20 aastat tagasi räägiti peamiselt tootmismahtudest ja majanduslikust kasust, siis praegu on keskmes keskkonnamõju, kestlikkus ja kogukondade kaasamine,“ ütles Väli.
Mäendusest on saanud kõrgtehnoloogiline valdkond
Maavarade uurimisel ja kasutamisel kasutatakse üha enam digitaalset modelleerimist, geoloogilist 3D-kaardistamist, kaugseiret ja automatiseeritud protsesse. „Tänapäeval võimaldavad tehnoloogiad palju täpsemalt hinnata nii maavarade paiknemist kui ka kaevandamise keskkonnamõju. Samuti on paranenud tööohutus ja tootmise efektiivsus,“ ütles Väli.
Tema hinnangul kujundavad järgmise 10–20 aasta arenguid eelkõige kriitiliste toorainete kasvav tähtsus, digitaliseerimine, automatiseerimine ja väiksema süsinikujalajäljega tehnoloogiad. Samuti muutub üha olulisemaks ressursside kohapealne väärindamine ning suurema lisandväärtuse loomine.
Tänavuse Mäekonverentsi teema oli „Regulatsioonide ristteel – Eesti maavarade konkurentsivõime“. Konverentsil arutleti Eesti energeetika, Euroopa toormepoliitika, ringmajanduse, julgeoleku ning maavarade kasutamise tuleviku üle.
Allikas ja foto: TalTech geoloogia instituut
