Eestis hakatakse töötlema vanu päikesepaneele
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetas kolme jäätmete väärindamise ja ringlussevõtu projekti enam kui kahe miljoni euroga. AS Epler & Lorenz soetab Tartusse patarei- ja akujäätmete sortimisliini ning päikesepaneelide käitlusüksuse. Metsahake OÜ hangib Vinni tööstusparki uudse puidujäätmete sortimisliini.
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ütleb, et soodsad taastuvenergia lahendused on aina levinumad, kuid üha kasvavate päikesepaneelide koguste juures peame mõtlema sellele, mis saab seadmetest pärast nende eluea lõppu. „Hea meel, et ettevõtjad selleks Eestis lahenduse pakuvad. Peagi suudame päikesepaneele siin ringluseks ette valmistada ning nii loome sellega oluliselt rohkem lisandväärtust kui jäätmete ekspordiga. Lisaks väheneb vajadus loodusest aina uusi ressursse hankida, sest juba kasutusel olnud kriitilisi materjale saab veel uutes toodetes kasutada,” sõnab Jaanisoo.
AS Epler & Lorenz rajab Tartusse patareide ja akude sortimisliini ning hakkab võtma ringlusse vanu päikesepaneele
AS Epler & Lorenz sai toetust 197 975 eurot, et rajada Tartusse patareide sortimisliin, mis võimaldab suurendada Eestis kogutavate patareide sortimise tõhusust ja kvaliteeti. Tüübipõhine sortimine suunab patareid ja akujäätmed sobivasse käitlusprotsessi, et parandada väärtuslike metallide tagasivõtumäära ning vähenda ladestamise ja ebavajaliku transpordi osakaalu. Uue patareide sortimisliini võimekus on kuni 600 tonni aastas.
AS Epler & Lorenz sai ka 439 299 eurot toetust kasutusest kõrvaldatud päikesepaneelide ringlussevõtu käitlusüksuse rajamiseks. Projektiga luuakse võimekus paneelidest eraldada ja suunata kuni 1600 tonni aastas klaasi, alumiiniumi, vaske ja ränipõhiseid peenfraktsioone edasiseks ringlussevõtuks.
Epler & Lorenz AS juhatuse liige Janis Lorenz toob esile, et kuigi Eestis kogutakse patarei- ja akujäätmeid järjest rohkem, jääb nende edasine käitlemine tehnoloogilise võimekuse taha pidama. Sama kitsaskoht puudutab ka vanu päikesepaneele – nende kvaliteetseks sortimiseks ja materjalide eraldamiseks puudub praegu riigis vajalik taristu.
„Täna suunatakse suurem osa patarei- ja akujäätmetest, välja arvatud pliiakud, sorteerimata kujul teistesse Euroopa Liidu riikidesse. See tähendab suuremaid logistikakulusid ja täiendavat keskkonnakoormust,“ selgitab Lorenz. Tema sõnul loob uus patareide sortimisliin Eestisse kauaoodatud tehnoloogilise võimekuse, muudab jäätmekäitluse kulutõhusamaks ning aitab hoida väärtuslikke tooraineid ringluses.
Lorenz juhib tähelepanu ka päikesepaneelide kasvavale probleemile. „Kuigi need kuuluvad ametlikult elektri- ja elektroonikajäätmete hulka, puudub Eestis täna toimiv süsteem, mis võimaldaks paneelidest materjale ringlusse võtta. Praegu on levinumad lahendused ladustamine, eksport või lihtsalt purustamine. Samal ajal kasvab päikesepaneelide kasutus kiiresti, mis tähendab, et lähiaastatel suureneb hüppeliselt ka nende jäätmete hulk,“ märgib ta. „Kavandatav päikesepaneelide käitlusüksus aitab olukorda oluliselt parandada – see suurendab ringlussevõtu taset Eestis, vähendab ladestamist ning piirab vajadust jäätmeid välismaale eksportida,” lisab Lorenz.
KIK toetas ka Metsahake OÜ projekti 1 523 167 euroga, et rajada Vinni tööstusparki innovaatiline puidujäätmete sortimisliin, mis võimaldab A-, B- ja C-kategooria puitu liigiti eraldada ning võõrkehad eemaldada. Sellega vähendatakse jäätmete põletust ja suurendatakse puidujäätmete ringlussevõttu kuni 4700 tonni aastas.
Kokku on KIK toetanud 28 jäätmete ringlussevõtu projekti enam kui 20 miljoni euroga
Näiteks rajab RP Pakend OÜ Maardusse segapakendi ning paberi- ja kartongijäätmete sortimiskeskuse. Ragn-Sells AS rajab Tallinnasse tehisintellektil põhineva pakendite mitmetasandilise segapakendi sortimisliini koos vajaliku taristuga. Samuti võtab ettevõte Väätsa prügilas kasutusele trummelkomposteri köögi- ja sööklajäätmete kompostimiseks. DME Recycling OÜ rajab Narva plastijäätmete ümbertöötlemise tehase. OÜ KA toodab Jõelähtme vallas vanadest puidualustest uusi kaubaaluseid. Kõik varem toetust saanud projektid leiab KIKi kodulehelt.
KIK sulges jäätmete väärindamise, ringlussevõtu ja digiaruandluse arendamise taotlusvooru eelarve ammendumise tõttu 20. aprillil. Kuid kuna toetuse vastu on huvi suur, siis KIK ja Kliimaministeerium otsivad võimalusi täiendavate vahendite leidmiseks. Endiselt on KIKis avatud toetus Euroopa Liidu vahenditest pakendite ringlussevõetavuse suurendamiseks ringdisaini abil, korduspakendite süsteemide loomiseks ja toidukao vähendavateks investeeringuteks.
Jäätmete väärindamise, ringlussevõtu ja digiaruandluse raha tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ning toetuse töötasid välja Kliimaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Allikas: Keskkonnainvesteeringute Keskus
Fotot: Pexels
