Kuidas muuta kodu keskkonnasõbralikumaks?

Nüüd, kus igapäevaselt tuletatakse meelde, kuidas tuleks prügi sorteerida ja kuidas olla loodussõbralikum, võiks üle vaadata ka oma kodu ja igapäevaselt kasutuses olevad  kodumasinad selle pilguga, kas on midagi, mida saaks teisiti teha või välja vahetada mõni masin selleks, et keskkonnasõbralikum olla.

Üldiselt ei ole vaja kodumasinaid välja vahetada, kui need töötavad ja nendega ollakse rahul. Samas selleks, et säästa nii raha kui loodust, võiks üle vaadata, kui palju need  tegelikult kulu kaasa toovad. Võib-olla on mõistlikum investeerida keskkonnasõbralikumasse tootesse isegi kui see toob kaasa ühekordse kulu, kuid samas võib see pikemas perspektiivis ära tasuda ning säästetud raha võib kulutada hoopis lõõgastumisele või emotsioonide kogumisele.

Kui kodumasin lakkab töötamast, ei ole valikut. Sageli on kodumasinad kulukad, mistõttu tulevad siin appi laenud (nt väikelaen), millega saab kodumasina ära osta, kui selleta ei saa hakkama. Alati ei pea ostma muidugi ka uut kodumasinat või seadet (nt mobiiltelefoni võib osta kas uue või kasutatud), kuigi uue ostmisel saab arvestada tootjapoolse garantiiga ning kahe aasta jooksul on võimalik pretensioonidega edasimüüja poole ka pöörduda. Kui tekivad vaidlused, on võimalik pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Kui osta kasutatud seade mõne selleks loodud ettevõtte kaudu (nt kasutatud kodumasinate edasimüüja käest), ka siis on võimalik saada garantii, kuid seda peab eraldi täpsustama, millised tingimused kehtivad. 

Kodumasinate puhul saab vaadata elektrikulu ja veekulu ning külmikute puhul ka freoonide sisaldust. Uut külmikut soetades tuleks vaadata märget freoonide kohta. Samas sisaldavad freoone ka paljud aerosoolid nagu pihustatavad deodorandid, puhastusvahendid, juukselakid jms. Ka pesupulbrit valides saab teha loodusele parema valiku, kui eelistada fosfaate, pleegitavaid jms aineid mittesisaldavaid tooteid.

Oluline on ka see, et katkiseid kodumasinaid või kodumasinaid, mida enam ei soovita kasutada, ei tohiks viia prügikonteinerisse ega jätta prügikastide kõrvale, vaid need tuleb viia selleks ettenähtud ohtlike jäätmete kogumispunkti. Sellised kogumiskohad on nii Tallinnas, Tartus kui ka üle Eesti teistes (suuremates või väiksemates) linnades ning seal võetakse vastu nii külmikud, pesumasinad, rösterid, mikrolaineahjud ja teised väikesed ja suured kodumasinad kui ka erinevad IT-seadmed (arvutid, ekraanid, mobiiltelefonid jne). Samuti teised loodusele kahjulikke osi sisaldavad muud asjad majapidamisest (akud, patareid jms).

Muidugi saame kodu keskkonnasõbralikumaks muuta ka oma igapäevaste tegevustega. Sorteerida prügi – paberi ja papi, biojäätmete ning olmeprügi jaoks on konteinerid (pea) kõikide korrusmajade juures. Samas klaastaarat ning riideid saab viia selleks ettenähtud konteineritesse, mida on ka võimalik leida kõikjalt. Ohtlikud jäätmed nagu näiteks patareid ja aegunud ravimid saab viia vastavalt kas ohtlike jäätmete kogumispunkti või näiteks patareisid saab viia pea igasse toidupoodi, kus on selleks vastavad kogumiskohad. 

Igaüks meist saab anda oma panuse meid ümbritseva keskkonna säilitamiseks. 

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega või konsulteerida spetsialistiga.

Foto: PlanetCare Unsplash License