Eesti teadlaste uudne fenoolvee väärindamise tehnoloogia jõuab tööstusesse

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on akadeemikust keemiaprofessori Margus Lopi eestvedamisel loonud tehnoloogia, mis võimaldab põlevkivi töötlemisel tekkiva fenoolvee väärindada keskkonnasõbralikult ja soodsalt kõrge lisandväärtusega kemikaalideks. Nüüd astuti aga järgmine oluline samm.

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) ja Eesti ettevõte OÜ Kerogen sõlmisid litsentsilepingu, mille alusel annab ülikool Kerogenile üle põlevkivi õlitootmise fenoolvee väärindamise laboratoorse tehnoloogia litsentsi.

Leping on oluline mitmel põhjusel. „Esiteks, Eesti peab olema uusi tehnoloogiaid loovate riikide hulgas,“ rõhutas akadeemik Lopp, kelle sõnul on selleks vaja ülikooli ja ettevõtete vahelist koostööd ning riigi ja ülikooli tuge. „Iga uue tehnoloogia põhjaks on eelnevalt tehtud alusuuringud, sest ilma teaduseta uusi tehnoloogiaid luua ei saa,“ lisas ta. Iga edukalt lõppenud projekt vajab otsustavat lisasammu, et muuta laborikatsete tulemused toimivaks tööstuslikuks protsessiks. Äsja sõlmitud leping on just selline lisasamm.

Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor Erik Puura avaldas heameelt, et üle 100 aasta kestnud arendusperiood uurimaks kukersiitpõlevkivi otsepõletamist elektrienergia saamiseks ja põlevkiviõli tootmist vedelkütuseks on praeguseks lõppenud. „Professor Margus Lopi ja tema uurimisrühma välja pakutud lahendused aga näitavad, et kukersiidi väärindamisel on uusi paljulubavaid perspektiive, mille rakendamisel kasvuhoonegaase ei teki. Samuti on uutel toodetel väga suur lisandväärtus ning tootmisel ei ole vaja enam miljonites tonnides põlevkivi. Sellega aitab TalTech kaasa Eesti targa ja väikese kliimajalajäljega majanduse arengule,“ rääkis Puura.

Kukersiidi roheline tulevik

Eestis leiduv põlevkivi, mida professor Lopp soovitab teistest põlevkividest eristamiseks nimetada kukersiidiks, sisaldab kerogeeni ehk põlevkivi tahket orgaanilist osa. Lille-Blokkeri mudeli järgi koosneb see omavahel alifaatsete süsinikuahelatega ühendatud resortsionooli tuumadest.

Kukersiidi põhiliseks muundamise meetodiks on seni olnud termiline lagundamine õhu juurdepääsuta ehk utmine – temperatuuril 300-500°C. Utmise tulemusena tekib põlevkivi orgaanilisest ainest (kerogeenist) gaas, õli, poolkoks ja eraldub vesi, mis sisaldab erinevaid vees lahustuvaid fenoolseid ühendeid (resortsinoole) ja mida nimetatakse summaarselt fenoolveeks.

Uue tehnoloogia abil on võimalik fenoolvetest saadud kontsentraati töödelda keemiliselt nii, et senistest jääkidest saab valmistada keskkonnasõbralikul viisil, samas efektiivselt ja ka soodsalt kõrge lisandväärtusega kemikaale.

„Meil on olemas hüpotees, kuidas kukersiidist saadud kerogeeni keskkonnasõbralikult väärindada. Kui aromaatsed tuumad blokeerida ja siis kukersiit keemiliselt muundada, võib saada CO₂-emissiooni vabalt erinevaid kemikaale. Tehnikaülikooli fenoolvee väärindamise tehnoloogia on esimene katse selles suunas,“ selgitab Lopp. Kerogen OÜ ja Tallinna Tehnikaülikooli patenditaotlustes olevaid tehnoloogiaid edasi arendades on professor Lopi sõnul põhimõtteliselt võimalik jõuda CO₂-vaba „rohelise“ protsessini.

Mis ettevõttega on tegemist?

Kerogen OÜ on eestimaisesse kontserni B2G Grupp OÜ kuuluv teadus- ja arendusettevõte, mille eesmärk on töötada välja uudne põlevkivi rikastamise töötlemise tehnoloogia ja tootmine kasutamata selleks seni põlevkiviõli tootmises rakendatavat pürolüüsi protsessi. Tänu uuele tehnoloogiale suureneb põlevkivi lisaväärtus ja väheneb oluliselt keskkonnajalajälg.

Kerogeni protsessi tulemusena:

•  töödeldakse põlevkivi orgaanilised elemendid keskkonnasõbralikuks jäävastaseks aineks, mida saab kasutada teede hoolduses;
• põlevkivi orgaanilisest osast ekstraheeritakse dikarboksüülhapped, mida saab kasutada farmaatsia-, tekstiilitööstuses jne.

Kerogen OÜ partner on Tallinna Tehnikaülikooli Tööstuskeemia labor, mis loodi 2017. aastal akadeemik Margus Lopi eestvedamisel. Labor tegeleb põlevkivi väärindamisega, kasutades selleks keemilist muundamist. Suurem eesmärk on toetada oma tegevusega Eesti tööstuse konkurentsivõime kasvu ja uute tehnoloogiate rakendamist.

Allikas TalTech

Foto: Aivo Kallas