Auvere elektrijaam pole endiselt saavutanud töökindlust

Vaatamata enam kui 50 miljoni eurostele remondikuludele ja lisainvesteeringutele on Auvere elektrijaam viie aasta ja viie kuu jooksul pärast valmimist seisnud erakorralistel põhjustel kokku poolteist aastat. Riigikontrolli 14. novembril avaldatud ülevaade tuvastas, et siiani pole lõpuni selge, millal saavutab jaam oma projekteeritud töökindluse. Jaama haldava Enefit Poweri hinnangul on elektrijaama vaja investeerida veel vähemalt kümne miljonit eurot.

Algse plaani järgi pidi Auvere elektrijaam panustama Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamisse. „Paraku on läinud nii, et uudis on ka see, kui Auvere jaam töötab, mitte pole remondis,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. „Kui jaam aga ei tööta, ei saa see kriitilistel hetkedel varustuskindluse tagamiseks elektrit toota,“ lisas riigikontrolör.

Jaama üleandmine venis võrreldes esialgse tähtajaga kolm aastat, kuid pärast ehitajalt vastuvõtmist 31. juulil 2018 on Eesti Energial kuni 2023. aasta lõpuni kulunud Auvere elektrijaama hooldusele ning remondile 24 miljonit ja investeeringutele 29 miljonit, kokku 53 miljonit eurot. Vaatamata kõigile viivitustele ja investeeringutele ei ole vajalikku töökindlust saavutatud. Ettevõtte arvestuste järgi kulub jaama projekteeritud 92%-lise töökindluse saavutamiseks veel vähemalt 10 miljonit eurot. Lisaks peab arvestama jooksva hoolduse ja remondi kuludega.

Auvere elektrijaama töökindlus on projektikohasest väiksem

Enefit Poweri andmetel on Auvere elektrijaamas üleandmise järel 5 aasta ja 5 kuu jooksul olnud 97 erakorralist riket ning rikete tõttu oli seisakuid 531 päeva ehk kokku ligi 1,5 aastat. Kui lisada siia juurde ka plaanilised hooldused, mis kestsid nimetatud perioodil kokku 193 päeva, on jaam seisnud 724 päeva. Võrreldes algselt planeerituga seisis jaam 3,7 korda rohkem.

Ehkki projektikohane töökindlus pidi olema 92 protsenti, on tegelikkuses jaama töökindlus 2018.–2023. aasta lõikes varieerunud vahemikus 51%-st kuni 88%-ni. Kõige suurem töökindlus oli 2020. aastal, kui jaam seisis madalate hindade tõttu 87 päeva reservis ehk ei tootnud elektrit turule. Kuna reservis olev jaam ei tööta, väheneb oluliselt risk, et midagi läheb katki.

Ulatuslikud erakorralised seisakud tekkisid peamiselt seetõttu, et väliste soojusvahetite tehniline lahendus oli vigane. Probleem oli teada, aga pärast jaama üleandmist kehtis jaamale ehitajapoolne kaheaastane garantiiperiood, mille jooksul maksis erakorraliste remontide eest ehitaja ning Enefit Power ei saanud jaamale tehnilisi muudatusi teha – muidu kaotanuks tehnilised sõlmed garantii. Vajalikud osad vahetati täielikult välja 2023. aasta lõpuks.

Enefit Poweril on hinnanguliselt jäänud teenimata ligi 170 miljonit eurot

Ehitaja maksis Auvere elektrijaama eest Enefit Powerile trahvi kokku 134 miljonit: jaama üleandmise hilinemise eest 106 miljonit ja töökindluse mittesaavutamise eest 28 miljonit eurot. Enefit Power arvutab mudeli abil välja ka saamata jäävat muutuvkasumit, mille järgi jäi mitteplaaniliste remontide tõttu viimasel viiel aastal teenimata ligikaudu 170 miljonit, sellest suurim osa kõrgete energiahindadega 2022. aastal. Ehitajalt saadud trahviraha ei ületa saamata jäänud muutuvkasumit. Ehk kui jaam oleks töötanud plaanipäraselt, siis ei oleks Eesti Energia saanud küll ehitajalt trahve, kuid oleks tõenäoliselt teeninud siiski rohkem.

Auvere panus elektritootmisse nõuab ka edaspidi hooldust ning investeeringuid. Enefit Poweri arvestuste kohaselt ei pea lisaks eeldatavalt 2025. lõpuks tehtavatele investeeringutele mahus 10 miljonit eurot Auvere jaama töökorras hoidmiseks rohkem suuremaid erakorralisi investeeringuid tegema. Samas tuleb ka edaspidi jaama investeerida, sest kateldel ja turbiinidel on ka tavapärase töötamise korral vaja mahukamaid remonte ja osade vahetusi teha ligikaudu iga 5–10 aasta järel. 

Allikas: Riigikontroll

Foto: Wikimedia Commons CC-BY-SA-4.0