Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu asulareovee puhastamise direktiivi
Euroopa Liidu Nõukogu võttis 5. novembril 2024 vastu asulareovee puhastamise direktiivi. Direktiivi muutmisega laiendatakse selle kohaldamisala väiksematele tiheasustusaladele, hõlmatakse rohkem saasteaineid, sealhulgas mikrosaasteaineid, ning aidatakse kaasa energianeutraalsusele. Uued normid on ELi nullsaaste tegevuskava üks peamisi eesmärke.
Muudetud asulareovee puhastamise direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid koguma ja puhastama reovett kooskõlas ELi miinimumstandarditega kõigi tiheasustusalade puhul, kus asulareovee reostuskoormuse näitaja on suurem kui 1000 inimekvivalenti. Varasemates normides oli künniseks määratud 2000 inimekvivalenti. Et vältida puhastamata asulareovee juhtimist keskkonda, tuleb kõik 1000–2000 inimekvivalendi suuruse reostuskoormusega tiheasustusalad varustada kogumissüsteemidega. Lisaks tuleb 2035. aastaks kõik nende olmereovee allikad kõnealuste süsteemidega ühendada.
Selliste tiheasustusalade puhul peavad liikmesriigid 2035. aastaks tagama asulareoveest enne selle keskkonda juhtimist biolagundatava orgaanilise aine eemaldamise (teise astme puhastus). Erandeid kohaldatakse liikmesriikide suhtes, kus kogumissüsteemide katvus on väga väike, mistõttu see nõuaks märkimisväärseid investeeringuid. Samuti võivad eranditest kasu saada liikmesriigid, kes ühinesid ELiga alles hiljuti ja on äsja juba teinud märkimisväärseid investeeringuid kehtiva direktiivi rakendamiseks (Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia).
2039. aastaks muutub vähemalt 150 000 inimekvivalendi suuruse reostuskoormusega asulareovett puhastavate asulareoveepuhastite puhul kohustuslikuks lämmastiku ja fosfori eemaldamine (kolmanda astme puhastus). 2045. aastaks peavad nende asulareoveepuhastite puhul liikmesriigid hakkama rakendama ka täiendavat puhastamist mikrosaasteainete eemaldamiseks (neljanda astme puhastus).
Ravimite ja kosmeetikatoodete (mis on peamised asulareovette jõudvate mikrosaasteainete allikad) tootjad peavad laiendatud tootjavastutuse süsteemi alusel ja kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ kandma vähemalt 80% neljanda astme puhastusega kaasnevatest lisakuludest.
Asulareovee puhastamise sektoril võib olla oluline roll kasvuhoonegaaside heite märkimisväärsel vähendamisel ja ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel. Uute normidega kehtestatakse energianeutraalsuse eesmärk. See tähendab, et 2045. aastaks peavad vähemalt 10 000 inimekvivalendi suurust reostuskoormust töötlevad asulareoveepuhastid kasutama vastavate rajatiste enda poolt taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat.
Asulareovee puhastamise direktiiv allkirjastatakse ja avaldatakse ELi Teatajas. Direktiiv jõustub 20. päeval pärast avaldamist. Seejärel on ELi liikmesriikidel aega kuni 31 kuud oma õigusaktide kohandamiseks uute normidega.
Keskkonnameedia
Foto: Marcin Jozwiak from Pexels
