Vee-ettevõtete reoveepuhastuse energiatõhususe parendamist toetatakse 25 miljoniga
Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas 15. novembril eelnõu, mille kohaselt suunab Kliimaministeerium 25 miljonit eurot vee-ettevõtetele reoveepuhastuse energiatõhususe parendamiseks.
Reovee puhastamine on energiamahukas protsess. Vee-ettevõtjate hinnangul moodustab elektrienergia kulu sageli ligi poole kogu vee-ettevõtte kuludest. Seetõttu on elektrihinna tõusul oluline mõju ka vee hinnale ja veetarbija rahakotile. Kallinevad veeteenused mõjutavad eriti väiksema sissetulekuga elanikkonna toimetulekut.
2019. astal läbiviidud vee-ettevõtete ressursitõhususe uuringu järgi kulub reoveepuhastuses suurem osa elektrienergiast reovee bioloogiliseks puhastamiseks. Aktiivmudapuhasti korral kulub üle poole (ca 60%) reoveepuhastustis kasutatavast elektrist reovee aereerimiseks. Umbes viiendik elektrist kulub reovee, tagastus- ja liigmuda ning puhastatud reoveevee pumpamiseks. Natukene alla viiendiku elektrist kulub settekäitluseks ja ülejäänud osa elektritarbimisest tehnohoones vajaliku keskkonna hoidmiseks (hoone kütmiseks, ventileerimiseks, valgustamiseks).
Eelektrienergia oluline kokkuhoid on võimalik saavutada reoveepuhastusprotsessi optimeerimisega, sh puhastusprotsesside automatiseerimise ja aktiivmuda aeratsiooni intensiivsuse kohandamisega reaalsele hapnikuvajadusele vastavaks. Kasu võib olla ka puhasti töö täpsemaks dimensioneerimisest, arvestades puhastisse jõudvat tegelikku reovee kogust ja koostist. Energia kokkuhoidmise võimalusi on saab kindlaks teha reoveepuhasti energiaauditiga.
„Reoveepuhastuse energiatõhususe parendamine ongi uue toetusmeetme eesmärk. Tõhusam energiakasutus aitab vältida ka veeteenuse hinnatõusu. Toetust hakatakse andma nii energiaauditite koostamiseks kui reovee puhastusprotsesside optimeerimiseks. Näiteks kui vee-ettevõttel on juba varem reoveepuhastis energiatõhususe audit tehtud, siis võib ka sellele tuginedes puhastusprotsesside optimeerimiseks toetust taotleda,“ ütles taristuminister Vladimir Svet.
Vee-ettevõtetele suunatud toetusmeetme kogumaksumus on 25 miljonit eurot. Toetust makstakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulust ehk nn CO2 kvoodirahadest. Toetust hakkab andma Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Keskkonnameedia
Foto: Wikimedia Commons, CC-BY-SA-4.0
