Pahnimäe asfaltbetoonitehase reostunud pinnas puhastatakse uudsel meetodil
Kliimaministeeriumi juhitud keskkonnaprojekti „Virumaa veed puhtaks“ raames puhastatakse Pahnimäe endise asfaltbetoonitehase territooriumil reostunud pinnas tootmisjääkidest, mis ohustavad sealset põhjavett. Pinnase puhastustöid alustati augustis ning need kestavad 14 kuud. Tööde käigus puhastatakse 400 kuupmeetrit pinnast.
Endine Pahnimäe asfaltbetoonitehas asub Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Päide külas. Nõukogude ajal hoiustati seal suuri koguseid nafta- ja põlevkiviõli saaduseid. Asfaldi tootmisel kasutati sideainena naftabituumenit ja mahuainena kukermiiti. Põlevkiviõli kasutati katlamaja kütteks ja ka põlevkivibituumeni valmistamiseks. Põlevkivibituumenit kasutati teekatete pindamiseks ja musta katte valmistamiseks kohapeal.
Tehase territooriumil on pinnase ja põhjavee reostus tekkinud asfaltbetooni tootmise käigus nõukogudeaegse tootmistehnoloogia ja töökultuuri tulemusel. Saasteallikaid on tekkinud sagedastest avariidest, leketest mahutite ületäitmisel ja mahutitealuste betoonvannide puudumisest või nende väikesest pidavusest.
Praegu kuulub asfaltbetoonitehase ala OÜ-le KMG. Tehases toodetakse asfaltbetooni ka tänapäeval, kuid on uuendatud nii segusõlmi kui muid rajatisi. Kuna tehase territoorium on jätkuvalt kasutuses, tuleb sealne reostunud pinnas puhastada seda välja kaevamata ning ära viimata. Selleks kasutatakse uudset lahendust, puhastades pinnas in-situ ehk kohapeal.
Pinnase puhastustöid hakkab tegema Maves OÜ koos Soome konsultatsioonifirmaga Nordic Envicon Oy. Pinnase puhastamiseks sobivaima meetodi leidmiseks viidi läbi katsed. „Kõige paremaid tulemusi näitas kombineeritud katse bioloogilisest ja keemilisest puhastusmeetodist,“ ütles Maves OÜ projektijuht Artto Pello. „See tähendab, et saasteainete sisaldust vähendatakse maasiseselt kasutades kombineerituna mikrobioloogilist lagundamist ja keemilist oksüdeerimist,“ lisas ta.
Kliimaministeeriumi projektijuhi Raimo Jaaksoo sõnul viiakse puhastustööd läbi puuraukude kaudu kohapeal. „Tervendamistööde käigus rajatakse tehase territooriumile puuraugud. Puuraukudesse paigaldatud torude kaudu lisatakse pinnasesse keemilist oksüdeerijat vesinikperoksiidi ning soomlaste põllumajanduse kõrvalsaadustest valmistatud toodet Remsoil,“ selgitas Jaaksoo. „Selles olevad toitained stimuleerivad pinnases olevate mikroobide aktiivsust ja kiirendavad kahjulike ainete lagundamist. Vesinikperoksiidi lisatakse keemiliste reaktsioonide aktiveerimiseks, mis saasteaineid pinnases lagundavad,“ lisas ta.
Tervendustööde tõhusust seiratakse igakuiselt, võttes pinnaseproove ning analüüsides polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldusi. Kui 400 kuupmeetrit pinnast on puhastatud, saab hinnata terve objekti ohutustamise eeldatava maksumuse ja ajakulu.
Allikas: Kliimaministeerium
