Tallinn on merevee soojuse kasutamiseks atraktiivne piirkond

Septembri lõpus avalikustati Copernicuse programmi ookeanide seisundi uus ülevaade (OSR8). TalTechi meresüsteemide instituudi teadlased panustasid raportisse artikliga merevee soojuse kasutamise võimalustest Läänemeres, tuginedes Tallinna lahe kohta tehtud uuringule.

Kuigi sügavate kihtide vesi on aastaringselt jahe, püsib see talvel siiski enamiku ajast piisavalt soe, et seda kasutada soojuspumpade abil hoonete kütmiseks. Arvestades, et temperatuuride vahe, millest soojuspumbad saavad ammutada energiat, on talvekuudel ainult mõned kraadid, nõuab vajaliku küttevõimsuse saavutamine suurt hulka merevett. Selle tulemusena võivad veealustes torustikes vooluhulgad küündida mitme kuupmeetrini sekundis. On selge, et mida lähemalt tarbija saab merevett soojuse kättesaamiseks võtta, seda efektiivsem on süsteem ja odavam selle ehitus (vt joonist).

„Tallinn on Läänemere suurematest linnadest üks soodsama asukohaga merevee soojuse kasutamiseks. Siin on veehaardeks vajalikud sügavused (50 m ja rohkem) rannast ainult mõne kilomeetri kaugusel,“ ütles emeriitprofessor Jüri Elken, autorite kollektiivi juht. Merevee soojusel põhineva küttesüsteemi planeerimisel tuleb arvestada paljude teguritega, mis mõjutavad nii merekeskkonda kui ka tehnilisi lahendusi. „Üks arvestamist vajav küsimus on keskkonnamõju, mida säärane süvakihtide vee pumpamine endaga kaasa toob,“ tõi esile vanemteadur Ilja Maljutenko. „Kui nüüd soojuspumbas kasutatud toitaineterikas vesi juhtida merre tagasi ranniku lähedal, mis tundub odavaim lahendus, siis jäävad toitained tõenäoliselt ranna lähedale pidama ning võimendavad eutrofeerumist, mille vastu me kõik võitleme.“

Kui minna meresoojuse kasutamisega Tallinnas praktiliste lahenduste poole, siis on vaja lahendada üsna palju küsimusi. Selliseid uuringuid on ettevõtetest alustanud juba Utilitas AS ja Hundipea kliimaneutraalse piirkonna arendajad. „Avaliku sektori uuringuprogrammid tulevad siin ettevõtjate huvidele vastu,“ ütles kaasprofessor Rivo Uiboupin, TalTech meresüsteemide instituudi direktor. „Oleme osalenud Geoloogiateenistuse geotermaalenergia uuringutes. Kohe on käivitumas Eesti Teadusagentuuri toel meie instituudi projekt „Mere taastuvenergia digitaalne kaksik“, kus kaardistame lähitulevikus taastuvenergia ressursid kogu Eesti rannikumeres.“

Copernicuse programmi ookeanide seisundi uus ülevaade avaldati maineka populaarteadusliku ajakirja „State of the Planet“ erinumbris. See sisaldab 17 teadusartiklit, kus ligi 120 teadlast käsitlevad uusi teadmisi mere kuumalainete, Golfi hoovuse muutuste ja muude oluliste merenähtuste kohta. Näiteks katsid 2023. aastal tugevad kuumalained 22% globaalsest ookeani pinnast. Läänemeres kannatas 2022. aastal kuumalainete all kaks kolmandikku mere pinnast.

Allikas TalTech

Foto: Pexels Matt Hardy

Vt ka Helsingi kaljukoopad võetakse kasutusele energiasalvestina