Suitsuandur päästab elu

Alates 1. juulist 2009 on vähemalt üks suitsuandur igas kodus kohustuslik. See esmane tulekahju avastaja on ohukorras inimese elupäästja.

Suitsuanduri ülesanne on anda tulekahjust varakult märku ning sellega inimesele häda vajalikku tegutsemisaega. Tulekahju võib kõrgpunkti jõuda juba viie minutiga. Suitsuandur annab tuleohust märku esimese 40 sekundi jooksul. Seega jääb inimesele neli minutit, et põlevast ruumist välja saada, hädaabinumbril helistada või põleng käepäraste vahenditega ise kustutada.

Suur osa traagilisi tuleõnnetusi juhtub öösel, kui inimesed magavad. Isegi kui lõpuks sügavast unest ärgatakse, võib olla juba lootusetult hilja, sest aega enda päästmiseks enam ei ole. Enamikul juhtudel tapab aga vingugaas inimese une pealt juba enne, kui leegid tema kehani ulatuvad.

Tulekahju algstaadiumis tekib ühekorraga suitsu ja vingu. Suitsuandur reageerib suitsule, andes sellest märku kõrvulukustava heliga, ja päästab inimese vingusurmast.

Kuidas töötab?

Suitsuanduri korpusel on kontrollnupp ja signaallamp. Kui signaallamp vilgub korra minutis, on andur töökorras. Anduris on toiteallikas ehk patarei, avastamiskamber ja alarmikeskus. Ooterežiimil on seadmes olev valgusvihk suunatud vastuvõtjast eemale. Tulekahju korral tungib suits avastamiskambrisse ja peegeldub valgusvihu anduris olevasse vastuvõtjasse, mis rakendabki alarmisignaali.

Suitsuandurid jagunevad peamiselt optilisteks ja ioonanduriteks. Optilisi andureid tuntakse ka nn röstimiskindlate seadmetena. See tähendab, et need ei reageeri näiteks saia röstimisel tekkivale nähtamatule kuumusele. Küll aga märkab seda ioonandur, andes seetõttu suurema tõenäosusega ka valehäireid. Seega sobib optiline andur paremini avastama suitsuseid, ilma lahtise leegita hõõguvaid “jahedaid” tulekahjusid (näiteks ülekuumenenud elektrijuhtmed); ioonandurid on aga erksamad märku andma leegiga n-ö kuumadest põlengutest (näiteks pannil süttinud õli).

Kust saab, palju maksab?

Suitsuandureid müüakse ehituspoodides ja õnneks üha rohkem ka suuremates esmatarbekauplustes. Loomulikult saab suitsuandureid osta ka spetsiaalsetest (tule)ohutustooteid müüvatest ettevõtetest. Kõige lihtsamad autonoomsed optilised ja ioonsuitsuandurid maksavad keskmiselt 75–125 krooni.

Suitsuanduriga peab kaasas olema ka kasutusjuhend, mis tuleb enne paigaldamist kindlasti läbi lugeda. Nii välditakse valesti paigaldamist või arusaamatusi seadme käitumises.

Paigaldamine

Seade tuleks paigaldada võimalikult korteri keskele, näiteks eluruume ja magamistubasid ühendavasse vahekäiku. Tuleb veenduda, et häiresignaal on hästi kuulda ka magamistubades. Loomulikult oleks kõige mõistlikum paigutada andur igasse tuppa, välja arvatud kööki ja vannituppa, sest veeaur tekitab seal valehäireid.

Suitsuandur peaks olema toa keskel, sest tulekahju korral koguneb suits suure tõenäosusega just sinna. Andur peab asetsema vähemalt poole meetri kaugusel laelambist ja seinast. Kindlasti tuleb enne anduri paigaldamist kontrollida, kas patarei on õigesti ühendatud.

Kontrollnupp

Nagu iga tehniline vidin, vajab ka suitsuandur regulaarset hooldust ja kontrollimist. Õnneks pole see kuigi keeruline. Suitsuanduril on kontrollnupp, millele vajutades ja mida umbes kolm sekundit all hoides peab andur andma helisignaali. See näitab, et seade on töö korras. Kontrollnupule tuleb testimiseks vajutada vähemalt korra kuus.

Kui kontrollnupule vajutades helisignaali ei kosta, tuleks kontrollida patareid. Kui patarei on töökorras, aga kontrollnupule vajutades helisignaali ikka ei kosta, tuleb andur tagasi poodi viia, sest tegemist võib olla vigase seadmega. Suitsuanduri garantiiaeg on üldjuhul viis aastat.

Kindlasti ei tohi suitsuandurit testida millegi põletamisega anduri all, sest nii sead ohtu oma kodu või, mis veelgi hullem, oma elu.

Pühi tolmu

Suitsuandur töötab patareitoitel ja seepärast tuleb patareid umbes kord aastas vahetada. Patarei tühjenemisest annab suitsuandur märku põgusa ajavahemiku järel korduvate piiksudega.

Paar korda aastas peaks suitsuandurilt tolmu pühkima. Loomulikult võib seda teha ka tihedamini, näiteks iganädalase tubade koristamise käigus võiks tolmuimejaga ka suitsuandurist üle käia. Tolmune suitsuandur ei pruugi ohu korral tööle hakata või annab valehäireid.

Sel aastal (18. mai seisuga) on Eestis tulekahjudes hukkunud 24 inimest. Seda on möödunud aastaga võrreldes poole vähem. Väikese Eesti kohta on see arv siiski liiga suur. Paraku tuleb tõdeda, et tulesurmasid oleks olnud tunduvalt vähem, kui inimesed juba varem mõtleksid enda ja oma lähedaste ohutusele ning paigaldaksid paari lihtsa liigutusega oma koju suitsuanduri.

Täna saame rääkida ka juba juhtumitest, kus tänu suitsuanduri rakendumisele on tulekahju varakult avastatud ning inimeste elud päästetud.

Artikli autor on REIMO RAJA, Päästeameti pressiesindaja

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 4/2009 lk 46

Foto: Päästeamet