Puidujäätmetest saab valmistada väärtuslikke biolagunevaid kemikaale
Anjana Hari kaitses 25. septembril Eesti Maaülikoolis oma doktoritöö „Torrefiseeritud jääk-lignotselluloossest biomassist biopindaktiivsete ainete tootmiseks vajalike väärindamisviiside väljatöötamine“. Doktoritööd juhendas Eesti Maaülikooli professor Timo Kikas. Oponendid olid kaasprofessor Linda Mežule Riia Tehnikaülikoolist ja doktor Juliano Sabedotti de Biaggi Tallinna Tehnikaülikoolist.
Puidujäätmetest väärtuslik tooraine
Eestis tekib igal aastal suures koguses puidujäätmeid, mida kasutatakse peamiselt energia tootmiseks või ladestatakse prügilasse. Hari uuris, kuidas sellest väheväärtuslikust materjalist saaks toota biosurfaktante ehk looduslikke pindaktiivseid aineid.
Biosurfaktante kasutakse näiteks pesuvahendites, kosmeetikas ja ravimites ning need on naftast toodetud sünteetiliste ainete keskkonnasõbralikum alternatiiv. Biosurfaktantide laiemat kasutamist piirab praegu kõrge tootmiskulu. Enamik praegu kasutatavatest surfaktantidest valmistatakse naftakeemia toorainest ning nende halb lagunevus ja toksilisus on probleem eriti veekeskkonnas.
Torrefitseerimine avab puidule uue kasutusvõimaluse
Selleks, et puidujäätmed oleksid bakteritele lihtsamini seeditavad, kuumutati neid esmalt hapnikuvabas keskkonnas ehk torrefitseeriti. Katsetes saadud biosurfaktandid suutsid hoida õli ja vee segu stabiilsena, mistõttu võiks neil tulevikus olla rakendusi näiteks kütuste valmistamisel või naftareostuse puhastamisel.
Katsete käigus selgus, et bakterid võivad üheaegselt toota kahte tüüpi biosurfaktante – ramnolipiide ja glükolipopeptiide – ning kasutatud tooraine mõjutab nende omadusi. Seega võib lähteainete valik anda võimaluse suunata ka lõpptoote omadusi.
Jäätmetest suurema väärtusega tooted
Doktoritöö näitab, et puidujäätmeid saab kasutada senisest väärtuslikumate biolagunevate kemikaalide tootmiseks. Samuti laiendab uurimus torrefitseerimise võimalikke kasutusalasid: peamiselt kütuse tootmiseks rakendatud tehnoloogia võib sobida ka kõrgema väärtusega biotoodete valmistamise üheks etapiks.
Tulemused toetavad ringmajandusliku biorafineerimise arendamist, kus ühe tootmisprotsessi jääkidest saavad järgmise protsessi toorained.
Doktoritööga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpace
Allikas: Eesti Maaülikool
Foto: Pexels
