Hallitusseened kui hoonete bioloogilised ohutegurid

Tänapäeval veedame kuni 90 % ajast ruumides, kus üheks meid ümbritsevaks ohuteguriks on hallitusseened. Hallitusseened on mikroseened, mis moodustavad mütseeli e seeneniidistiku, mitte aga silmaga nähtavaid viljakehasid. Paljunemiseks ja levimiseks toodavad nad mikroskoopilisi eoseid, nii nagu taimed seemneid. Hallitusseeneeoseid leidub nii välis- kui ka siseruumiõhus ning nad on võimelised kasvama mitmesugustel materjalidel ja pindadel.

Kõige sagedamini arenevad hallitusseened pinnakattevahenditega (värv, lakk vms) töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet, kipskartongplaat, puit, soojustusmaterjal jms). Selleks et hallitusseened hakkaksid neil materjalidel kasvama, on vaja sobivaid keskkonnatingimusi: (liig)niiskust, soodsat temperatuuri (0 ~ + 40 °C) ning toitainete olemasolu ja kättesaadavust. Kõige enam sõltub hallitusseente eluvõimelisus niiskusest (suhteline õhuniiskus 70–100 % ning materjali veesisaldus üle 35 %).

Tänapäeval renoveeritakse hoogsalt vanu hooneid – vahetatakse välja puitaknaid, soojustatakse piirdetarindeid, kaetakse välisseinu uute materjalidega ning viimistletakse interjööre Seejuures ei pöörata sageli tähelepanu ruumide piisavale õhuvahetusele (ventilatsioonile), mistõttu õhku saastavad ained jäävad ruumidesse pidama ning niiske siseõhk soodustab mikroorganismide elutegevust. Kui selline olukord püsib, tekivad niisketesse kohtadesse juba silmaga nähtavad hallitusseenekolooniad – kahjustada saavad akende ümbrused, seina ja lae ning seina ja põranda vahelised nurgad, ripplaetagused pinnad, plaadivuugid, silikoontihendid jms.

Niiskus- ja seenkahjustusi võib siseruumides põhjustada ka katuse läbijooks, tegemata hooldustööd, veeauru kondenseerumine külmasilla kohas või torustikuleke. Ruumiõhu niiskusallikas on ka inimene ise, kes eritab ööpäevas kuni liiter vett.

Niiskusprobleemide ja hallitusseente kasvamise ilmnemisel hakkavad kahjustatud ruumides pidevalt viibivad inimesed tundma spetsiifilist lõhna ja kurtma terviseprobleemide üle. Sagedasemad sümptomid on peavalu, naha ja limaskestade ärritusnähud, hingamisraskused, astmasümptomite süvenemine ning muud allergilised reaktsioonid. Kõik need sümptomid võivad olla tingitud pidevast kokkupuutest mikroorganismide, sh hallitusseentega.

Paljud hallitusseened on allergeenid ning võivad teatud tingimustel eritada ruumiõhku ohtlikke mükotoksiine. Haigussümptomite teke ja raskusaste sõltuvad eoste ning seeneosakeste hulgast ruumiõhus, hallitusseeneliigist, inimese vastuvõtlikkusest ja vanusest.

Hoonete ruumiõhus leidub mitut liiki hallitusseeni. Millised on levinumad ja kuidas õhu hallitusseenesisaldust mõõta saab, sellest loe siit.

Ave Sadama (SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus) ja Ene Indermitte (Tartu Ülikooli tervishoiu instituut) artikkel hoonetes enamlevinud hallitusseentest ilmus Keskkonnatehnikas 3/2013, lk 26–28.

Fotol on hallitusseenekolooniad tapeedil ja tapeeditagustel seintel

Keskkonnatehnika