Eesti esimesed meretuulepargid võivad valmida enne 2030. aastat
Valitsus kinnitas 19. detsembril hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise kolme meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte. Meretuulepargid võivad valmida enne 2030. aastat.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on tegemist olulise otsusega. Meretuulepargid mängivad tähtsat rolli Eesti liikumisel kliimaneutraalsuse poole. Eestis on looduslikud eeldused meretuuleparkide rajamiseks väga head. Meretuuleparkide eelis on väiksemad riigikaitselased piirangud kui maismaal, paremad tuuleolud võrreldes maismaaga ning vähem oluline ei ole ka asjaolu, et rannajoonest kaugel asuvad tuulikud ei häiri inimeste igapäevaelu nii suurel määral, kui senised lahendused.
Eesti rannikumeres praegu tuulikuid pole, Euroopa Liidus aga on avameretuuleparkide koguvõimsus praegu ligi 20 gigavatti. Prognooside kohaselt peaks 2040. aastaks koguvõimsus ulatuma ca 130 gigavatni, juhul kui Euroopa Liit saavutab oma süsinikneutraalsuse eesmärgid, siis ca 180 gigavatini. Sel juhul saaks avameretuuleenergiast Euroopa Liidus suurim elektrienergiaallikas.
Kavandatavad meretuulepargid
Eesti Energia plaanib rajada tuulepargi Liivi lahte ligi 183 ruutkilomeetri suurusele, Kihnust lõunasse jäävale merealale. Meretuuleparki on kavandatud kuni 160 tuulikut koguvõimsusega 1000 MW. Sellise meretuulepargi toodang kataks ära ligi poole Eesti elektrienergia vajadusest.
Eesti Energia alustas Liivi lahe tuulepargi planeerimist 2009. aastal ning aja jooksul on tehtud ka esmased tuule mõõtmised, merepõhja-, jää- ja linnustiku uuringud. Tuulepark valmib eelduslikult enne 2030. aastat ning projekti arendusfaasis tehakse igakülgselt koostööd kohaliku kogukonnaga, sh Kihnu ja Häädemeeste valla ja elanikega.
Tuuletraal OÜ plaanib rajada 380 MW võimsusega meretuulepargi ja koos tuulepargiga luua vesiviljelustaristu, kus hakatakse kasvatama ka rannakarpe. 76 tuulikuga park on planeeritud rannikust umbes 30 kilomeetri kaugusele. Tuulepargi ala jääb nii Saaremaast, Kihnust kui Pärnu maakonna mandriosast 24–30 kilomeetri kaugusele. Merekaabelliin on kavandatud meretuulepargist suunaga Läänemaale, kuid taotleja kaalub ühendust ka Lätiga.
Kolmest ettevõttest kõige väiksemat, ühe tuulikuga tuuleelektrijaama Saaremaa lõunarannikule, plaanib Five Wind Energy OÜ. Jaam on kavandatud kaldast umbes 200 meetri kaugusele Nasva sadama lähistele. Tuuliku kõrgus maapinnast on 90 meetrit ja võimsus 4 MW. Püstitatav rajatis koosneks tehissaarest koos nõlvakindlustuse ja lainemurdjatega.
Juhul, kui tänase otsusega algatatud menetlus lõppeb meretuuleparkide hoonestuslubade väljastamisega, kehtivad need 50 aastat. Hoonestusloa menetlused tuleb läbi viia avatuna, et oleks tagatud võimalikult laiapõhjaline inimeste kaasamine ja nende põhjendatud huvide arvestamine.
Keskkonnameedia
Foto: North Hoyle avameretuulepark. Wikimedia Commons, CC BY-SA 3.0
