Elektromagnetväljad – igapäevased mõjurid sisekeskkonnas

Kaasaegse hoone kavandamisel jälgitakse mitmeid sisekeskkonna parameetreid, mis on seotud ka normaktidega. Vähe tähelepanu on pälvinud aga elektromagnetväljad, sest teaduslik arusaam nende keskkonnastressorite mõjudest on alles kujunemas.

Viimase 15 aasta tehniline progress on pannud meid sootuks uude olukorda, kus elektromagnetvälju on kümneid tuhandeid kordi rohkem kui varem. Et positsioneerida sisekeskkonna parameetrid töökeskkonna ohutuse aspektist, esitab autor ülevaatliku tabeli.

Elektromagnetväljade mõju inimesele

Kaasaegses, tehnoloogiliselt kõrgtasemel varustatud hoones on rohkem elektromagnetvälju. Selline hoone, kus mugavuste eest on mitmel moel hoolitsetud, võib anda tagasilöögi ootamatust suunast – tekitada elektrostressi.

Keskkonnategurite kahjulik mõju inimestele on mõnede parameetrite piires hästi tõestatud. Näiteks ei kahtle keegi õhusaaste või kemikaalide kahjulikus mõjus.

Ka mürarikkas või lärmakas töökeskkonnas töötamise kohta tehtud uurimused on tuvastanud inimese töövõime langust. Täheldatud on järgmisi sümptomeid:

• väheneb tähelepanuvõime,
• ülesanded võtavad kauem aega,
• vigu esineb rohkem,
• probleemide lahendamise efektiivsus langeb,
• ärritatus ja ülepinge,
• peavalud,
• väsimus,
• energiapuudus,
• kasvab üleüldine stress.

Artikli autor soovib tähelepanu juhtida sellele, et sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada ka liigsed elektromagnetväljad. Nende keskkonnategurite mõju inimesele ei oska ka arstid veel hästi diagnoosida. Nimelt nõrgestavad elektromagnetväljad immuunsüsteemi tervikuna ning ilmneda võivad erinevad terviseprobleemid. Elektromagnetväljade kui keskkonnastressorite kohalolu on näiteks müraga võrreldes raskemini tuvastatav, sest inimene oma meelte kaudu neid otseselt ei tunneta.

Sõltumatute teadusuurimuste põhjal võib arvata, et oleme alahinnanud elektromagnetväljade mõju inimesele. Lisaks nendele mõjudele, mille järgi on tehtud normid (termoefekt ja närvistimulatsioon) on avaldunud muid, peamiselt bioelektromagnetismiga seotud mõjusid. Inimese keha on sageduselt ja amplituudilt erinevate elektromagnetiliste signaalide süsteem. Kui sellesse süsteemi tuuakse segaja (väline elektromagnetiline väli), siis ei pruugi organism enam sama hästi talitada. Kergemal juhul on mõju kognitiivne – langeb tähelepanuvõime, ülesannete sooritamise efektiivsus jms –, kuid pikaajalisem mõju võib tagajärgi tekitada ka orgaanilisel tasandil. Näiteks Rootsi on üks vähestest riikidest, kus diagnoositakse elektroülitundlikkuse sündroomi, ning selle all hinnatakse kannatavat juba kolme protsenti elanikkonnast. Elektroülitundlikkus kujuneb inimesel tavaliselt välja pikaajaliselt liigsete elektromagnetväljade keskel viibimise tulemusena. See võib ilmneda isegi juhul, kui elektromagnetväljad on kehtivate normide piires. Tagajärjena esinevad inimesel allergilised reaktsioonid, seda isegi vähesel kokkupuutel elektromagnetväljadega (elektriseadmetega).

Elektromagnetväljade allikad

Elektromagnetvälju tekitavad kõik elektril toimivad seadmed, mille seas esineb enim seadmeid, mis kasutavad töötamisel traadita sidet. Näiteks WIFI-võrgud ei ole kasutuses mitte ainult interneti kanaldamiseks, vaid neid kasutavad ka turvasüsteemid, valvekaamerad, hoone automatiseerimislahendused.

Kõrgsageduslike WIFI-võrkude (2,4 GHz) kõrval on teiseks tüüpiliseks elektrokliima mõjutajaks kõikvõimalikud toiteadapterid. Need on pingemuundurid, mis muundavad vooluvõrgu 220 V pinge madalamaks, näiteks 12 V peale. Toiteadaptereid leidub tänapäeval väga paljudes sisekeskkonnaseadmetes. Suuremat elektromagnetilist välja tekitavad odavamad adapterid, mille valmistamisel on kokku hoitud EMI-filtrite (Electromagnetic Interference) ja ekraneerimismaterjalide pealt. Odavamad adapterid leivad kõige enam kasutust. Kolmas suur elektromagnetväljade kiirgaja on vooluvõrk: sh elektrikaablid, pikendusjuhtmed ja kõik muu, kus on pinge 230 V. Kuigi enamasti ei tekita vooluvõrk nii suurt elektromagnetvälja kui traadita andmeside või toiteadapterid, ei tohiks selle mõju alahinnata. Erinevalt kõrgema sagedusega elektromagnetväljadest, ühtib vooluvõrgu sagedus (50 Hz) inimaju sagedustega (gammalained).

Elektromagnetväljade vähendamine

Elektriinstallatsioonide ja -seadmete kavandamisel on võimalik määrata elektromagnetväljade mõjuala hoones. Valides asukoha, mis on inimestest võimalikult kaugel, ning kasutades ekraneerimismaterjale, on võimalik vähendada elektromagnetvälju tuhandeid kordi.

Samas võib aga leida ka selliseid büroohooneid ja kodusid, kus teadmatuse või raha kokkuhoiu tõttu on elektriinstallatsioonid ja -seadmed paigutatud kohta, kus nad kindlasti olla ei tohiks – sinna, kus inimesed veedavad enamiku ajast. Tüüpvigadena võib välja tuua valesti positsioneeritud suure koormusega elektrikaablid ning elektrikilbid.

Tänapäeva linnakeskkond on elektromagnetväljadest üle küllastunud. Sestap tasub vältida elektromagnetvälju kõikjal, kus vähegi võimalik. Kasutama peaks alternatiivseid tehnilisi lahendusi, mis võivad küll veidi kallimad olla, kuid säästavad elanikke kõnealusest keskkonnastressorist. Peamiste lahendustena võib välja tuua järgmised:

• elektrisüsteemide (nt valgustite) valikul valida sellised, mis kiirgavad vähim elektromagnetvälju;
• eelistada „traadita” ühenduste asemel „traadiga” ühendusi;
• paigutada elektromagnetväljade allikad inimeste eeldatavatest asukohtadest võimalikult kaugele;
• isoleerida elektriväljad vastavate materjalidega (kasutada näiteks varjestusega elektrikaableid, samuti eelistada varjestatud korpusega elektriseadmeid);
• suurte metallpindade kavandamisel jälgida, et need ei tekitaks elektriväljade peegeldusi ja kontsentratsioonipunkte;
• metallpinnad maandada, vältides sellega, et need hakkaksid edasi peegeldama mujalt tulevaid elektromagnetvälju.

Suurima väljakutse elektrokliimas esitab aga vooluvõrgu 50 Hz magnetväli. Isegi kui vooluvõrgu elektrivälja on suhteliselt lihtne ekraneerida elektrit juhtivate materjalidega, siis magnetvälja niisama kergelt kinni ei püüa. Magnetväli läbib enamiku materjale ning selle ekraneerimislahendused on kallid. Samal moel läbib magnetväli ilma suurema takistuseta elusolendeid ning võib seetõttu avaldada organismile suuremat mõju kui elektriväli. Seega on ainus hea soovitus asetada suure koormusega elektriseadmed inimestest võimalikult kaugele või inimestel nende lähialast eemale paikneda.

Artikli autor on Tarmo Koppel, Elektromagnetväljade konsultant, lektor

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 6/2011 lk 25–26

Foto: rawpixel.com / Pexels