Spetsialist soovitab riigile süsteemsemat fosforiidi kaevandamise riskihindamist
TalTechi geoloogia instituudis doktorikraadi kaitsnud Andrus Paat pakub välja riskihindamisel põhineva arendusraamistiku, mis aitaks riigil asjatundlikumalt hinnata fosforiidi kasutuselevõtu võimalikke keskkonnamõjusid, majanduslikku tasuvust ja ühtaegu arvestada kohalike elanike huvidega.
Fosforiit on Eesti üks olulisemaid maavarasid, mille kasutuselevõttu on arutatud aastakümneid. „Samal ajal on maailmas kasvanud nõudlus fosfori järele, kuna tegemist on põllumajanduses strateegiliselt olulise ressursiga,“ selgitab Paat. Eesti jaoks pakuvad huvi ka fosforiidis leiduvad haruldased muldmetallid, mida kasutatakse muuhulgas elektriautodes ja tuulegeneraatorites.
Haruldaste muldmetallide potentsiaali väljaselgitamist on juba alustatud Lõuna-Aru uuringuväljal, kus Eesti Geoloogiateenistus viis aastatel 2023–2026 läbi uuringuid ja katsetusi fosforiidist haruldaste muldmetallide eraldamiseks. Tegemist oli esmaste katsetustega, mis tõendasid, et eraldamisprotsessid on võimalikud, kuid vajalikud on täiendavad uuringud fosforiidi väärindamisprotsesside tõhustamiseks. Seega on haruldased muldmetallid võimalik tulevikumaavara, mille kasutuspotentsiaal vajab veel selgitamist.
Suurim murekoht seisneb aga selles, millistel tingimustel on võimalik maavarasid kaevandada ja väärindada, arvestades samas keskkonna ja teiste ühiskonnaliikmetega. „Traditsiooniliselt keskendutakse kaevandusprojektide puhul tehnilistele ja keskkonnariskidele, kuid avalikud debatid näitavad, et sama olulised on kogukondade ootused, usaldus institutsioonide vastu ning arusaamad võimalikest mõjudest,“ tõi Paat välja.
Fosforiidi kaevandamise üle ei saa otsustada üksnes tasuvuse põhjal
Paat uuris fosforiidi võimaliku kasutuselevõtuga seotud keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske ehk ESG-riske. Kohalikud elanikud pidasid esmatähtsaks võimalikke mõjusid põhjavee kvaliteedile, elukeskkonnale ja kohalikele kogukondadele. Ettevõtjad pöörasid rohkem tähelepanu majanduslikele võimalustele ja piirkonna arengule, kaevanduseksperdid aga kasumlikkusele ning tehniliste riskide maandamisele, sealhulgas tööohutusele. „Tajutud riskide erinevus näitab, et arvestama peab kõigi osapoolte vaatenurkadega ning looma võimalused sisuliseks dialoogiks juba varajases etapis, sest ainult nii on võimalik seda tööstusharu Eestis arendada,“ ütles spetsialist.
Teda üllatas eelkõige see, kui erinevalt hindasid kaevanduseksperdid ja kohalikud elanikud võimalikke riske. „Selgus, et isegi kui tehniliste lahendustega on võimalik teatud riske vähendada, ei tähenda see automaatselt nende ühiskondlikku aktsepteerimist.“ Paadi sõnul peab kavandatav tegevus ka pärast leevendusmeetmete rakendamist jääma keskkonna taluvuspiiridesse.
Uurimistöö tulemusena pakub Paat välja arendusraamistiku, mille abil saaks riik fosforiidi ja sellega seotud maavarade kasutuselevõtu riske süsteemsemalt hinnata. Konkreetse ala puhul tuleb esmalt uurida maavaravaru, põhjaveetingimusi, kaevandamis- ja töötlemisviise ning nende keskkonnamõju. Samuti tuleb välja selgitada, kas mõju on võimalik piisavalt leevendada ja kas tegevus on kõiki kulusid arvestades tasuv.
„Otsuseid ei tohiks teha üksnes tehniliste või majanduslike argumentide põhjal,“ rõhutab Paat. Sama oluline on tema hinnangul kohalike elanike usaldus ja toetus. Selle saavutamiseks peab juba varakult olema selge, kuidas ja milliste põhimõtete alusel hüvitatakse võimaliku kaevandamisega kaasnevad mõjud elanikele ja omavalitsustele. Läbipaistev otsustusprotsess ja kohalike sisuline kaasamine aitaksid suurendada usaldust ning tõenäoliselt ka kaevandamise vastuvõetavust.
Kaevandamisel tuleb tasakaalustada erinevaid huve
Jõhvist pärit Paadi huvi keskkonna ja maavarade vastu tekkis juba nooruses, kui ta nägi, kui tihedalt on kaevandamine seotud piirkonna elu ja majandusega. Hiljem töötas ta Eesti Energia Kaevandustes allmaatööde keskkonnajuhi ja projektijuhina ning puutus kokku erinevate huvide ja ootustega.
„Kaevandussektoris töötades nägin, kui keeruline on tasakaalustada majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid huve. See tekitas soovi neid küsimusi põhjalikumalt uurida,“ räägib spetsialist. Need kogemused ja isiklik side Ida-Virumaaga ajendasid teda otsima võimalusi, kuidas maavarade kasutuselevõttu kavandades eri poolte seisukohtadega paremini arvestada.
Praegu töötab Paat Rail Baltic Estonia OÜ-s juhtiva keskkonnaeksperdina, kus tema igapäevatööks on Rail Baltica rajamisel keskkonnanõuetega arvestamine. Ta plaanib edaspidigi tegeleda keskkonna ja maavarade kestliku kasutamise küsimustega. „Loodan, et minu töö tulemused aitavad poliitikakujundajatel fosforiidiga seotud tööstusharu kavandada,“ ütleb Paat.
Allikas ja foto: TalTechi geoloogia instituut
Andrus Paat kaitses doktoritöö ESG Risk Assessment Model for the Exploitation of Phosphorite and Related Resources in Estonia 19. oktoobril. Juhendajad olid Rutt Hints ja Michael Hitch.Töö saab alla TalTechi digikogust.
