Akudega seotud tulekahjud tekitavad Euroopa jäätmesektorile aastas üle 2,6 miljardi euro kahju

Euroopa jäätmekäitlusettevõtteid ühendava organisatsiooni FEAD (European Waste Management Association) uute andmete kohaselt põhjustasid akudega seotud tulekahjud 2025. aastal Euroopa Liidu jäätmesektorile hinnanguliselt 2,66 miljardi euro suuruse kahju. Sagenevad tulekahjud ohustavad nii jäätmekäitlusrajatisi kui töötajaid.

Aastatel 2023–2025 ulatus akudega seotud tulekahjude tekitatud kahju ELi jäätmesektorile ligikaudu 7,3 miljardi euroni. Lisaks kahjude likvideerimisele investeeris sektor tulekahjude ennetamiseks ja rajatiste moderniseerimiseks 2025. aastal umbes 730 miljonit eurot ning kolme aasta jooksul kokku ligikaudu 2 miljardit eurot. Seni on need kulud langenud peaaegu täielikult jäätmekäitlusettevõtete kanda. Samal ajal muutub jäätmekäitlustegevuse kindlustamine üha keerulisemaks ja kallimaks.

Umbes 30 akudega seotud tulekahju päevas

Kokku hinnati ELi jäätmesektoris toimunud tulekahjude arvuks 2025. aastal umbes 17 500. FEADi hinnangul oli neist ligikaudu 10 900 ehk kuus tulekahju kümnest seotud akudega. Akudega oli seotud keskmiselt umbes 30 tulekahju päevas. Tegelik arv võib olla veelgi suurem, sest paljud väiksemad põlengud kustutatakse jäätmekäitluskohtades kohapeal ning neid ei registreerita ega kajastata avalikkuses.

Riikide andmed näitavad probleemi ulatust. Belgias hindab jäätmesektor, et tulekahju toimub keskmiselt iga kolme päeva järel. Saksamaal tellitud uuringus registreerisid 181 küsitletud jäätmekäitluskohta 2025. aastal umbes 2000 tulekahju ja 3000 ohtlikku kuumkohta. Ligikaudu 90% juhtumitest seostati liitiumakudega.

Riikide andmeid tuleb siiski võrrelda ettevaatlikult, sest tulekahjude määratlemine ja registreerimine on erinev. Näiteks jäetakse sageli arvestusest välja väiksemad põlengud, mille kustutamisega saavad töötajad ise hakkama.

Tulekahjude arv kasvab kiiresti

FEADi hinnangul suurenes akudega seotud tulekahjude arv ELi jäätmesektoris kahe aastaga 27%: 2023. aasta ligikaudu 8600 juhtumilt 2025. aastal umbes 10 900 juhtumini.

Sarnast kasvutrendi näitavad ka riikide andmed. Madalmaades kasvas jäätmekäitluses toimunud tulekahjude arv aastatel 2016–2024 enam kui neljakordseks. Belgias peaaegu kolmekordistus ajakirjanduses kajastatud tulekahjude arv aastatel 2023–2025. Saksamaal kasvas tulekahjude arv aastatel 2021–2025 samuti ligikaudu kolm korda.

Austrias tehtud uuringu kohaselt on jäätmekäitluskohtades avalikult teada olevate tulekahjude arv kasvanud 2007.–2008. aastast 2024.–2025. aastani ligi 15 korda: kümnelt juhtumilt 147-ni. Samuti on viimase kümne aastaga neljakordistunud olmejäätmete hulka valesti visatud liitiumakude arv, ulatudes nüüd enam kui kaheksa akuni ühe jäätmetonni kohta.

See tähendab, et keskmine, umbes 8,5 tonni jäätmeid vedav segaolmejäätmete veok võib sisaldada ligikaudu 70 liitiumakut. Igaüks neist võib muutuda tulekahju lähteallikaks. Probleemi süvendab akude üha laialdasem kasutamine igapäevastes toodetes, alates ühekordsetest e-sigarettidest kuni mänguasjade, nutikellade ja kõrvaklappideni.

Ohustatud on kogu jäätmekäitlusahel

Akudega seotud tulekahjusid esineb jäätmekäitluse kõigis etappides alates jäätmete kogumisest ja veost kuni sortimise, ringlussevõtu, lõppkäitluse ja prügilate käitamiseni. Põlenguid on registreeritud segaolmejäätmete, pakendite, paberi ja papi, suurjäätmete, mööbli, metallide ning elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemisel.

Probleem ei piirdu ühe jäätmeliigi ega ühe käitlusprotsessiga. Näiteks Madalmaades toimub ligikaudu 40% tulekahjudest juba jäätmete kogumise etapis. See näitab, et oht võib tekkida enne jäätmete jõudmist sortimis- või ringlussevõtuettevõttesse.

FEAD kutsub ELi üles rakendama meetmeid

FEADi hinnangul suureneb akudega seotud tulekahjude arv tõenäoliselt ka edaspidi, sest turule jõuab üha rohkem akusid sisaldavaid tooteid. Organisatsioon kutsub Euroopa Liidu poliitikakujundajaid üles rakendama kolme meedet:

• Luua akupõlengute ennetamise ja tagajärgede likvideerimise fond, mida rahastataks akude ja elektroonikaseadmete laiendatud tootjavastutuse süsteemi kaudu. Fond aitaks jäätmekäitlejatel investeerida tulekahjude ennetamisse ning katta põlengute tagajärgede likvideerimise kulusid.
• Kehtestada tuleohtlike akude tagatisraha- ehk pandisüsteem, et parandada nende eraldi kogumist ja vältida akude sattumist segaolmejäätmetesse ning muudesse ringlussevõtuvoogudesse.
• Keelustada akusid sisaldavad ühekordsed tooted, näiteks ühekordsed e-sigaretid, mis tekitavad kasutusea lõpus tarbetu tulekahjuohu.

FEADi sõnul ei saa jäätmekäitlusettevõtted üha kasvavat tulekahjude ennetamise ja tagajärgedega tegelemise koormust üksi kanda. Akude eraldi kogumine, tootjavastutuse tugevdamine ja tuleohutusse investeerimine on vajalikud kogu jäätmekäitlusahela kaitsmiseks.

Artiklis toodud ELi arvud on FEADi hinnangud 2025. aasta kohta, mis põhinevad liikmesorganisatsioonide esitatud riiklikel andmetel.

Keskkonnameedia

Foto: Pexels