Ohtlikud ravimijäägid jõuavad keskkonda peamiselt reoveepuhastitest
Ravimijäägid on keskkonnas laialt levinud. Rävimijääkide suur sisaldus keskkonnas näitab negatiivsete keskkonnamõjude ja antibiootikumiresistentsuse tekke ohtu.
Kuigi ravimite tarbimine on sageli inimese ellujäämise ning heaolu tagamiseks vältimatu, võivad ravimijäägid keskkonda sattudes tekitada palju pahandusi. On ravimeid, mis pärast manustamist lagunevad ainevahetuse käigus, kuid leidub ka selliseid, mis püsivad muutumatul kujul kuni organismist väljumiseni. Selle tagajärjel levib suurtes kogustes nii ravimeid kui nende laguprodukte veekeskkonda reoveepuhastite kaudu. ELi Interreg Läänemere piirkonna koostöö programmi projekti ”Ravimijääkidest puhas vesi” (Clear Waters from Pharmaceuticals (CWPharma)) uuringust selgus, et analüüsitud ravimijäägid kanduvad Läänemere keskkonda peamiselt läbi olmereoveepuhastite ning vähemal määral haiglate, tootmisrajatiste, prügilate ning kala- ja loomakasvanduste kaudu. Samas on oluline ka kaudne heide, mille olulisemad allikad on kasutamata ravimite vale käitlus, ravimijääke sisaldava reoveesette ja sõnniku kasutus. Pinnasesse jõudnud ravimijäägid võivad seal püsida kümneid aastaid.
Mõningaid ravimijääke on kogustes, mis võivad negatiivselt mõjutada pinnavees, setetes ja mullas elavaid organisme
Ravimijäägid on keskkonnas laialt levinud, tõdes Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ projektijuht Ülle Leisk. CWPharma projekti raames võeti proove Vantaanjoe jõe (Soome), Pärnu jõe (Eesti), Lielupe ja Daugava jõe (Läti), Vistula jõe (Poola), Warnow-Peene jõe (Saksamaa) ja Motala jõe (Rootsi) valgalapiirkondades. Projekti raames koguti keskkonnaproove ravimijääkide analüüsimiseks pinnaveest (jõed, järved ja meri), veekogude põhjasetetest ning reoveesette või sõnnikuga väetatud muldadest. Keskkonda jõudvate heidete kindlaks tegemiseks analüüsiti ravimijääke ka heitveest ja reoveesettest (olmereoveepuhastid, haiglad, ravimitööstused, prügilad ning kala- ja loomakasvandused). Kokku analüüsiti 226 proovist kuni 80 ravimi toimeaine jääke, mille hulgas oli antibiootikume, epilepsiavastaseid aineid, kõrgvererõhu-, astma- ja allergiaravimeid, seedetraktihaiguste ravimeid, hormoone, ainevahetushaiguste ravimeid, mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid ja valuvaigisteid, muid kardiovaskulaarravimeid, psühhotroopseid aineid ja veterinaarravimeid
Inim- ja veterinaarravimite tarbimise kohta kogutud andmetest (kg/a) selgus, et kõigist uuritud ravimitoimeainetest tarbiti enim neid, mida kasutatakse valu ja palaviku (nt paratsetamool), epilepsia (nt levetiratsetaam ja gabapentiin) ning suurte rahvatervise probleemide, nagu II tüübi diabeedi (metformiin) ning südame-veresoonkonna haiguste (losartaan, valsartaan ja metoprolool) ravis. Rohkem kui 75%-s pinnavee proovidest oli vähemalt ühe ravimi toimeaine jääke keskkonnaohtlikus kontsentratsioonis. Kõige suuremad riskid olid seotud östrooni ja noretisterooni (hormoonid), klaritromütsiini ja ofloksatsiini (antibiootikumid) ning diklofenakiga (põletikuvastane ravim ja valuvaigistid). Lisaks leiti mõnedes pinnavee proovides ohtlikul tasemel emamektiini (veterinaarravim), mometasoonfuroaati (astma- ja allergiaravim) ja metformiini (ainevahetushaiguste ravim).
Ülle Leiski sõnul näitas uuring, et ravimijäägid võivad negatiivselt mõjutada setetes ja mullas elavaid organisme. Ravimi toimeainete hulgas, mille jäägid on kõige sagedamini potentsiaalseks ohuks keskkonnale, ületasid PNEC-väärtusi (PNEC- prognoositav toimeta kontsentratsioon ehk ained ületasid oluliselt keskkonnale ohutut kontsentratsiooni) veekogude põhjasetetes tsiprofloksatsiin (antibiootikum), metformiin (ainevahetushaiguste ravim) ja paratsetamool (põletikuvastased ravim ja valuvaigisti).
Kasutamata ravimid tuleb kokku koguda
Aegunud ja kasutuskõlbmatuid ravimeid ei tohi visata WC-potti ega prügikasti. Need tuleb kokku koguda ning viia kas apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Sama lähenemist tuleks rakendada lemmikloomaravimite puhul. Infot lähima kogumispunkti kohta leiab internetist.
Projekt kestis kolm aastat ja seda rahastati Interreg programmist. Projekti üldeesmärk oli vähendada ravimijääkide heiteid ja kahjulikku mõju Läänemere piirkonnas. Eestist osalesid projektis partneritena Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) ja Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL).
Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Foto: Wikimedia Commons, CC-BY-SA-4.0
