EL investeeringud uutesse energiataristuprojektidesse
ELi liikmesriigid leppisid 1. oktoobril kokku komisjoni ettepanekus investeerida Euroopa ühendamise rahastu kaudu 998 miljonit eurot Euroopa olulisimatesse energiataristuprojektidesse. Rahalist abi otsustati anda kümne projekti raames tehtavate tööde ja uuringute jaoks.
Selleks et Euroopa saaks üle minna keskkonnahoidlikule ja nüüdisaegsele majandusele, on Euroopa taristut vaja energiasüsteemi tulevastele vajadustele vastavalt kohandada. Võrkudevahelised ühendused on ELi lõimitud energiaturu tähtsaim osa, mis parandab Euroopa varustuskindlust, vähendab sõltuvust üksikutest tarnijatest ja annab tarbijatele rohkem valikuvõimalusi. Samuti on see oluline, et arendada taastuvenergialahendusi ning et EL täidaks Pariisi kokkuleppes võetud kohustused ja saavutaks oma eesmärgi muutuda sajandi keskpaigaks kliimaneutraalseks.
Euroopa ühendamise rahastu toetust on õigus saada ainult ühishuviprojektidel, mis on kantud komisjonis vastu võetud sellekohasesse liidu loendisse. Uusim ühishuviprojektide loend avaldati 2019. aasta oktoobris ja järgmine, viies ühishuviprojektide loend peaks jõustuma 2021. aasta alguses.
Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega otsustati 84 % vahenditest eraldada elektri- või nutivõrkude projektidele. Rahalist abi antakse kümnele projektile: kaks elektriülekande, üks arukate elektrivõrkude, kuus CO2 transportimise (sealhulgas viis uuringut) ja üks gaasi valdkonnas.
Investeeringud suurematesse energiataristuprojektidesse
Suurim rahasumma eraldatakse Balti riikide sünkroniseerimisprojektile (720 miljonit eurot, II etapp), et paremini lõimida Eesti, Läti, Leedu ja Poola elektriturge. Varasemale investeeringule lisaks eraldatakse uued rahalised vahendid selleks, et ehitada Läänemere kaudu Poolat ja Leedut ühendav elektrikaabel Harmony Link. Kaablist saab Läänemere tulevase avamerevõrgu oluline osa. Rahastamine hõlmab ka selliseid investeeringuid nagu sünkroonkondensaatorid Eestis, Lätis ja Leedus.
Ungarit ja Slovakkiat ühendav aruka elektrivõrgu projekt „Danube InGrid“ (102 miljonit eurot) tõhustab võrgu haldamist ning suurendab energiatarnete kvaliteeti ja varustuskindlust kõigi turuosaliste jaoks. Samuti toetatakse sellega taastuvate energiaallikate tõhusat lõimimist.
Belgia ja Madalmaade sadamate CO2 transportimise projektiga „Porthos“ (102 miljonit eurot) arendatakse avatud juurdepääsuga CO2-transpordivõrku kolmes Euroopa peamises sadamas (Rotterdami, Antwerpeni ja Põhjamere sadam) ning luuakse Põhjameres avamerel asuv säilituskoht.
Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise projekt Bulgaaria–Serbia võrkudevaheline ühendus (28 miljonit eurot) suurendab Kagu-Euroopa energiavarustuskindlust ja mitmekesistab gaasiimporti.
Põhjamere tuuleenergiakeskus (14 miljonit eurot) on uuring, millega toetatakse olulise projekti arendamist avamere tuuleenergia tootmiseks Põhjamerel.
Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammi tulevik
Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammist on alates 2014. aastast juba eraldatud peaaegu 4 miljardit eurot, millest 65 % on mõeldud elektriprojektidele, sealhulgas nutivõrkudele.
Euroopa ühendamise rahastu energeetikaporogrammi edasine rahastamine sõltub ELi institutsioonide lõplikust kokkuleppest mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kohta. Tulevane rahastamine peab olema kooskõlas üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) määruse kavandatud läbivaatamisega. Komisjon peaks esitama oma TEN-E ettepaneku enne 2020. aasta lõppu, et tagada tulevikukindel raamistik, mis võimaldab ELil rahastada Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks vajalikku taristut.
Allikas: Euroopa Komisjon
