Vasepuudus muudab vanad kaevandused taas väärtuslikuks

Kasvav vasenõudlus on muutnud kunagi suletud kaevandused taas majanduslikult tasuvaks. Hispaania ajaloolises Rio Tinto kaevanduspiirkonnas otsitakse samal ajal võimalusi, kuidas toota metalle väiksema vee- ja energiakuluga ning võtta jäätmeid uuesti kasutusele. TalTechi geoloogia instituudi lektori Eduard Pukkoneni sõnul pakub Hispaania kogemus olulisi õppetunde ka Eestile, kus arutletakse fosforiidi võimaliku kasutuselevõtu üle.

Hispaania edelaosas asuv Huelva piirkond on tuntud nii oma maavarade kui ka ajalooliste mereretkede poolest. Huelva provintsis asuvast Palose sadamast alustas Christoph Kolumbus 1492. aastal oma kuulsat mereretke üle Atlandi ookeani. Huelva lähedal paiknev Rio Tinto on aga üks Euroopa tuntumaid ajaloolisi kaevanduspiirkondi, kus maavarasid on kaevandatud juba aastatuhandeid.

Üks piirkonna tuntumaid on Cerro Colorado vasekarjäär, mis on ligikaudu kilomeetri laiune ja paarisaja meetri sügavune. Madalate vasehindade tõttu seisis kaevandus aastaid, kuid suurenenud nõudlus on muutnud taas tasuvaks suhteliselt väikese vasesisaldusega maagi kaevandamise.

TalTechi geotehnoloogia eriala magistrandi Ekke Kõu Leithami sõnul näitab see, kui palju sõltub maavarade kasutamine maailmaturust. Võtmesõnad on elektrivõrgud ja elektrifitseerimine, taastuvenergia, elektriautod, elektrisalvestuse lahendused ning andmekeskused. Igal pool vajatakse vaske ja see on andnud ka kohalikule mäetööstusele uue hoo. 

Kaevandamisest 99,99-protsendilise puhtusega vaseni

Pukkoneni sõnul saab Huelva tööstuses näha kogu vase tootmisahelat maagi kaevandamisest ja rikastamisest kuni 99,99-protsendilise puhtusega metalli rafineerimiseni sulatustehases. „Kogu tootmisahel on üsna konservatiivne ja suuri muutusi või imesid seal leiutada pole võimalik,“ selgitas Pukkonen. Tema sõnul peituvad arenguvõimalused eelkõige vee ja jäätmete säästlikumas käitlemises, materjalide taaskasutuses ning tootmise digitaliseerimises ja automatiseerimises.

Näiteks suunatakse kaevanduses ligikaudu 82 protsenti maagi töötlemisel kasutatud veest tagasi tootmisse. Selleks on rajatud suured settebasseinid, kus tahked osakesed veest eraldatakse ning vett saab uuesti kasutada. Huelva vasetöötlemisettevõttes Atlantic Copper saadakse vase kõrval ka majanduslikult väärtuslikke kõrvalsaadusi, raudsilikaati ja väävelhapet. Sulatamisel tekkivate kuumade gaaside soojusega kaetakse ligikaudu veerand tehase elektrivajadusest.

Pukkoneni sõnul arendab ettevõte ka olmeelektroonika ja muude jäätmete ümbertöötlemist, et neis sisalduvad väärtuslikud metallid uuesti kasutusele võtta. See pole kasulik ainult keskkonnale, vaid ka majanduslikult tähtis sulatustehastele. Konkurents toorme ehk vase kontsentraadi pärast on praegu maailmaturul pingeline.  

Hispaania kogemus pakub õppetunde ka Eestile

Pukkoneni sõnul nõuavad kaevandamine ja maakide töötlemine väga suuri investeeringuid ning ettevõtete kasumlikkus sõltub otseselt maailmaturust. Praegune vasenõudlus on toonud Huelva piirkonda uusi kaevandusprojekte, samal ajal kui sulatustehased peavad toorainet hankima ka teistelt mandritelt. „Maavarade valdkond on globaalne äri ja selliselt tuleb seda mõista ka näiteks Eesti fosforiidi võimalikul kasutuselevõtul,“ rõhutas Pukkonen.

Leithami hinnangul näitab Hispaania kogemus sedagi, kui keeruline ja kulukas on kord suletud kaevandust taaskäivitada. Cerro Colorado seisis ligikaudu 15 aastat ning selle taasavamine võttis aastaid. „Loodan, et Eesti õpib sellistest kogemustest ning mõistab, et suurte kaevandusettevõtete tegevust ei tohiks lõpetada liiga järsult ega läbimõtlematult,“ ütles Leitham. Tema sõnul võib kaevanduste taasavamine tuua kaasa suuri kulusid ja täiendavat keskkonnakoormust. Praeguses geopoliitilises olukorras peab ta oluliseks ka energiasõltumatust ja varustuskindlust, millega Eesti peaks tööstus- ja energiapoliitiliste otsuste tegemisel arvestama.

Hispaania kaevanduste ja tööstusettevõtetega tutvusid TalTechi geoloogia instituudi üliõpilased koos lektor Eduard Pukkoneniga Erasmus+ rahvusvahelise intensiivprogrammi raames. Nädalases programmis osalesid üliõpilased ja õppejõud Eestist, Saksamaalt, Poolast, Portugalist ja Hispaaniast. Eri insenerivaldkondade tudengid otsisid rahvusvahelistes meeskondades lahendusi, kuidas muuta kaevandamist digitaliseerimise ja automatiseerimise abil tõhusamaks ning säästlikumaks.

Pukkoneni sõnul vajab tuleviku kaevandustööstus spetsialiste, kes suudavad ühendada eri valdkondade teadmised ning leida lahendusi nii tehnoloogilistele, majanduslikele kui ka keskkonnaalastele probleemidele. Seetõttu on oluline, et tudengid puutuksid juba õpingute ajal kokku tööstuse tegelike väljakutsetega ja mõistaksid, kuidas muuta kaevandamine tõhusamaks, vastutustundlikumaks ja säästlikumaks. „Tehisaru suudab meid aidata, kuid õigeid küsimusi saame talle esitada ikka vaid oma teadmiste ja kogemuste baasilt,“ ütles Pukkonen.

Allikas ja foto: TalTechi geoloogia instituut