SIWat arendab lahendusi reovee tööstuslikuks taaskasutamiseks

Rahvusvahelise projekti Sustainable Industrial Waters (SIWat) raames katsetatakse, kuidas muuta puhastatud olme- ja tööstusreovesi sobivaks tööstuslikuks taaskasutamiseks. Eestis rajatakse katselahendust Loo alevikku, Soomes katsetatakse tehnoloogiaid Mikkelis. Eesmärk on vähendada sõltuvust joogiveest ning võtta veevarud senisest tõhusamalt ringlusse.

Mis on SIWat?

SIWat (Sustainable Industrial Waters) on Eesti ja Soome koostööprojekt, mille keskmes on puhastatud olme- ja tööstusreovee taaskasutamine tööstuses tehnoloogilise veena. Projekti lähtekoht on kasvav surve mageveevarudele: tööstus ja omavalitsused tarbivad märkimisväärses koguses kvaliteetset vett, kuigi osa nende vajadusest oleks võimalik katta nõuetekohaselt puhastatud korduskasutatava veega. Joogivee kasutamist soovitakse vähendada kuni 50%. Peale tehnoloogiate katsetamise uuritakse vee kvaliteedinõudeid, Euroopa Liidu ja riiklike õigusaktide rakendamist, tööstuse veetarbimist ning taaskasutusvee tootmise ja kasutamise majanduslikku tasuvust.

Katseprojektid viiakse ellu kahes asukohas. Soomes Mikkelis katsetatakse membraanbioreaktoril (MBR) põhineva puhastuse läbinud vee täiendavat töötlemist. Lahtis asuv LUT University arendab selleks 3D-prinditud katalüütiliste materjalidega täiustatud oksüdatsioonireaktorit. Eestis kavandatakse Loo asulas katserajatist, kus hakatakse puhastama olme- ja töösreovett, et sellest toota tööstusele sobivat tehnoloogilist vett.

Projekti koostööpartnerid

Projekti juhib Soome arendusorganisatsioon Mikkeli Development Miksei Ltd. Partnerid on:

• Xamk – Kagu-Soome rakenduskõrgkool – vastutab vee kvaliteedi seire, analüüside ja võimalike tööstuslike kasutusvaldkondade hindamise eest.
• LUT University – arendab täiustatud oksüdatsioonitehnoloogiat ja katalüütilist reaktorlahendust.
• TalTech – tegeleb õigusliku raamistiku, vee kvaliteedinõuete ja analüüsidega ning osaleb koolituste ja korraldamises.
• OÜ Loo Vesi – Eesti katselahenduse elluviija, kes seob teadus- ja arendustöö kohaliku vee-ettevõtte praktilise tegevusega.

Projekti maksumus ja kestus

SIWati rahvusvahelise projekti kogumaksumus on 2 539 844 eurot, millest Euroopa Liidu toetus Central Baltic Interreg 2021–2027 programmist moodustab 1 995 769 eurot. Ülejäänud osa kaetakse programmi ja partnerite kaasrahastusega. Lisaks on Loo Vesi Eesti-poolsele tegevusele saanud KIKi kaudu eraldi kaasrahastuse heitkogustega kauplemise süsteemi vahenditest. KIKi andmetel on selle rahastatava osa maksumus 213 008 eurot ning toetuse summa 115 184 eurot.

Projekt algas 1. augustil 2025 ja kestab kuni 31. juulini 2028.

Mis on tänaseks tehtud?

Novembri alguse seisuga on projekt jõudnud ettevalmistustööst konkreetsete katselahenduste elluviimiseni.

Senised olulisemad tegevused ja tulemused:

• Alustatud on Eesti ja Soome õigusliku raamistiku analüüsiga, et selgitada reovee taaskasutamise võimalusi ja piiranguid tööstuses ning omavalitsuste tegevuses.
• Kaardistatud on tööstusettevõtete veekasutust ja võimalikke taaskasutusvee lõppkasutajaid Mikkeli ja Loo piirkonnas. Ettevõtetega tehtud intervjuud aitavad määratleda protsessivee kvaliteedinõudeid.
• Mõlemas katsepiirkonnas on alustatud veeproovide võtmist ja analüüsimist, et määrata lähtevee kvaliteet ning hinnata mikrobioloogilisi ja keemilisi näitajaid.
• Mikkelis on MBR-põhine taaskasutusvee katserajatis projekteeritud, ehitatud ja käivitatud.
• Eestis on Loo katserajatise projekteerimine ja tehniline ettevalmistus liikunud riigihanke etappi.

SIWat projekti olulisus?

SIWat ei piirdu üksnes uue puhastustehnoloogia katsetamisega. Projekti laiem eesmärk on kujundada toimiv veeringluse mudel, kus puhastatud reovesi muutub alternatiivseks veeallikaks ning vähendab vajadust kasutada tööstuses joogivee kvaliteediga vett.

Vee-ettevõtete jaoks tähendab see võimalust arendada uusi teenuseid ja suurendada reoveepuhastite rolli piirkondliku ressursikeskusena. Tööstusettevõtetele võib taaskasutusvesi pakkuda alternatiivi magevee tarbimisele ning parandada veekasutuse kindlust ja kulutõhusust.

Projekti tulemused – tehnoloogilised katsetused, vee kvaliteedi andmed, õiguslik analüüs ja majanduslik hinnang – peaksid aitama hinnata, millistel tingimustel on reovee tööstuslik taaskasutus laiemalt rakendatav Eestis ja mujal Läänemere piirkonnas.

Keskkonnameedia

Foto: Pexels