Seadusemuudatused hoonete energiatõhususe direktiivi ülevõtmiseks
Kliimaministeerium saatis septembris kooskõlastusringile ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on Euroopa Liidu uuendatud hoonete energiatõhususe direktiivi ( EL) 2024/1275 ülevõtmine. Eelnõu sihiks on jätkata Eesti kodude ja muude hoonete energiakulu vähendamist, tagada hoonete parem soojapidavus ning vähendada sõltuvust fossiilkütustest.
Eelnõu vaatab üle energiasäästu eesmärgid. Järgmise kümne aastaga tuleks renoveerida vähemalt 4000 kortermaja, et vähendada elamute keskmist energiatarbimist 20 protsenti võrreldes kümnendi algusega. See ei too korteriühistutele kohustust oma maja kindlaks ajaks renoveerida, vaid tegu on riikliku eesmärgiga. Mitteeluhoonete puhul tuleb esmajärjekorras parandada kõige suurema energiakuluga hooneid, mis eeldab umbes viieaastase tasuvusajaga töid. Täpsem tegevusplaan saab paika riiklikus renoveerimiskavas, mis esitatakse Euroopa Komisjonile detsembriks.
Eelnõu peamised punktid ja muudatused
Eelnõuga võetakse Euroopa Liidu reeglitest üle vaid miinimumnõuded, püüdes Eesti omanikele ja ehitusturule võimalikult palju leevendusi jätta.
Erinevalt esialgsest direktiivi mõttest otsustas Kliimaministeerium Eesti inimeste ja ettevõtete kulude säästmiseks jätta eelnõust välja elektriautode laadimistaristu uued nõuded.
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo sõnul on hoonete juurde rajatavate elektriautode laadimistaristu nõuded direktiivis liiga jäigad ja ajale jalgu jäänud. “Tegime ettepaneku nende ülevõtmine edasi lükata, kuni see Euroopa tasandil paindlikumaks muudetakse, ning jätkata Eestis senist süsteemi. Laadimistaristu peab arenema koos elektriautode kasutuse ja tehnoloogiaga, eelistame siin võimalikult turupõhist ja paindlikku lahendust,“ sõnas Jaanisoo.
Kõik uued püstitatavad hooned peavad olema 2030. aastaks fossiilkütusevabad. Olemasolevates majades fossiilkütuste kasutamisele (nt gaasikatlad) sundpiiranguid ei kehtestata. Lisaks hakatakse varajases projekteerimisetapis hindama hoone kogu elukaare süsinikujalajälge (alates materjalide tootmisest kuni lammutuseni).
Tähelepanu pööratakse ka hoonete tehnosüsteemide targale juhtimisele. Päikeseenergialahenduste kohustus laieneb uutele hoonetele seal, kus see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Kui omatarbimise katmiseks paneelid ära ei tasu, siis neid paigaldama ei pea.
Energiamärgised muutuvad üle EL-i paremini võrreldavaks. Eraisikutele luuakse vabatahtlik renoveerimispass, mis aitab kinnisvaraomanikul etapiviisiliselt oma maja energiatõhusamaks muuta.
Mitteeluhoonete puhul tuleb esmajärjekorras parandada kõige suurema energiakuluga hooneid, mis eeldab umbes viieaastase tasuvusajaga töid. Äri- ja avalikud hooned peavad samm-sammult energiaklassi parandama – aastaks 2030 tuleb renoveerida vähemalt 16% ja aastaks 2033 vähemalt 26% kõige kehvema energiatõhususega mitteeluhoonetest.Täpsem tegevusplaan saab paika riiklikus renoveerimiskavas, mis esitatakse Euroopa Komisjonile detsembriks.
„Renoveerimiskavas hindasime järgmiseks kümneks aastaks renoveerimistoetuste vajadust umbes miljardile eurole ning töötame selle nimel, et järjepidev iga-aastane rahastus tagada,” märkis Jaanisoo. “Hästi korda tehtud maja tähendab poole väiksemaid energiakulusid, paremat sisekliimat, turvalisemat kodu ja kõrgemat kinnisvara väärtust.“
Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.
Allikas: Kliimaministeerium
Foto: Pexels
