EnergiaProjektid

Kolmes Lõuna-Eestis paigas uuritakse põhjavee kasutamist maasoojussüsteemis

Eesti Geoloogiateenistus uurib Rõuges, Põlva vallas ja Tõrvas, kas sealne põhjavesi sobib avatud maasoojussüsteemi katsejaama rajamiseks. Uuringud on osa AVATARi projektist, mille eesmärk on välja selgitada, kas maapõues leiduvat soojust saaks Eesti väikelinnade ja suuremate asulate maasoojussüsteemis senisest laiemalt kasutada.

Puurimine ja pumpamiskatsed aitavad valida katsejaama asukoha

Uuringud keskenduvad kvaternaarisetetes liikuvale põhjaveele. Puurimise käigus tehakse kindlaks, millistest kihtidest maapõu igas uuringukohas koosneb ja kus leidub põhjavett. Sellele järgnevad pumpamiskatsed ja põhjaveeuuringud aitavad hinnata, kui palju vett saab puurkaevust kätte ning kas selle omadused sobivad küttesüsteemis kasutamiseks. Kolme uuringukoha valik tugineb 2023. aastal valminud kvaternaari põhjavee geotermaalenergia potentsiaali eeluuringule.

„Katsejaama rajamise otsust ei ole veel tehtud – selle võimalikkust saab hinnata alles siis, kui puurimisele järgnevad uuringud ja pumpamiskatsed on lõpetatud,“ ütles Eesti Geoloogiateenistuse maapõueenergeetika osakonna juhataja Helena Gailan.

Kuidas avatud maasoojussüsteem töötab?

Avatud süsteemis pumbatakse põhjavesi ühe puurkaevu kaudu maapinnale. Soojusvahetis antakse vees sisalduv soojus üle soojuspumbale, mis tõstab temperatuuri hoonete kütmiseks sobivale tasemele. Jahtunud põhjavesi juhitakse teise puurkaevu kaudu tagasi maa alla.

Kinnises süsteemis kannab soojust puurkaevu paigaldatud suletud torustikus ringlev vedelik. Avatud süsteemis kasutatakse soojuse ülekandmiseks põhjavett ennast. Sobivates geoloogilistes tingimustes võib avatud lahendus olla kinnisest energiatõhusam. Asukoha valikul tuleb seetõttu hinnata nii seda, kas üks puurkaev annab piisavalt vett, kui ka seda, kas teise kaudu saab vee tagasi maapõue juhtida.

Küttesüsteemi kõrval hinnatakse jahutuse ja salvestuse võimalusi

Uuringutulemuste põhjal valitakse kolmest alast sobivaim ning hinnatakse, kas sinna kavandatav süsteem oleks tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Lisaks kütmisele vaadatakse, kas sama lahendust saaks kasutada jahutamiseks ja energia salvestamiseks ning kuidas see toimiks koos teiste energialahendustega. Katsejaam aitaks selgitada, millistel tingimustel saaks põhjaveesoojust kasutada ka teistes Eesti asulates.

Puurimistest ja pumpamiskatsetest saadavatel andmetel on ka laiem kasutus. Täpsem teadmine piirkonna geoloogilisest ehitusest ja põhjaveest aitab kavandada tulevasi puurkaeve, ehitisi ja muid arendusi. AVATARi projekti algatas Kliimaministeerium ning seda viib ellu Eesti Geoloogiateenistus.

Allikas: Eesti Geoloogiateenistus

Foto: Egor Komarov Pexels