Põhjavee seisundi parandamine ja põhjaveeseire usaldusväärsuse tagamine vajavad kiireid samme

Riigikontrolli juulikuus avaltatud audit näitab, et olukorras, kus põllumajanduses kasutatavate väetiste surve Eesti põhjaveele on kasvutrendis, vajab riiklik põhjaveeseire nii katvuse kui ka kvaliteedi poolest olulist parandamist, et saada põhjavee seisundist usaldusväärset ülevaadet.

Murekohad

Riiklik põhjaveeseire võrk on praegu katvuselt hõre, kõiki olemasolevaid andmeid ei kasutata ning osa seirepunkte paikneb kohtades või sügavustes, kus põllumajandusest tulenevat reostust ei ole või see ei pruugi avalduda. Samuti selgus auditist, et põhjaveeproove võetakse enamasti ajal, kui nitraate on põhjavees vähem, ja osa seisundi hindamiseks vajalikest andmetest puudub. Seetõttu ei pruugi Kliimaministeeriumi ametlikud hinnangud põhjaveekogumite seisundite kohta peegeldada põhjavee tegelikku kvaliteeti. Usaldusväärsete andmete vähesus raskendab ka põhjavee kaitseks vajalike otsuste tegemist. 

Põhjavee puhtusest sõltub inimeste tervis ning ökosüsteemide seisund, kuid põhjavee nitraadisisaldus on Eestis mitmetes piirkondades kasvutrendis. Elanike rajatud uutes joogiveekaevudes on leitud märkimisväärseid nitraadinäitajaid ning ka riiklik põhjaveeseire näitab põhjavee nitraadisisalduse suurenemist.

Kehtivad nõuded väetamisele ei maanda piisavalt toitainete põhja- ja pinnavette leostumise riski, muu hulgas seetõttu, et nõuded lubavad väetada planeeritud saagi järgi ning kui saaki tegelikult nii palju ei saada, ei kasuta taimed kogu väetist ära ja ülejääk võib leostuda põhjavette. Samuti tuleks sõnniku laotamise reeglites senised ajalised piirangud üle vaadata, et need arvestaksid paremini perioode, mil leostumise risk on iseäranis suurem.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on perioodil 2018–2024 maksnud 366 miljoni euro ulatuses põllumajandustoetusi, millel on veekaitse seisukohalt eeldatav kaasmõju, kuid ei ole hinnanud, mil määral need erinevad toetused on põhjavee kaitsel mõju avaldanud. Samuti puudub ministeeriumil endiselt usaldusväärne põllupõhine ülevaade, mida Riigikontroll tõi esile juba 8 aastat tagasi tehtud auditis, kui palju, kuhu ja milliseid väetisi, taimekaitsevahendeid ning sõnnikut pannakse. Maaparandusseiret, mis näitab põldudelt leostuvate saasteainete hulka, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium süstemaatiliselt ei tee. Seega on risk, et ka Euroopa Liidu uue toetusperioodi raha aastateks 2028–2034 planeerimisel pole Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil kuigivõrd head ettekujutust, millised toetusmeetmed ja millisel määral tegelikkuses põhjavee kaitsele kaasa aitavad.

Riigikontrolli soovitused põhjavee seisundi parandamiseks ja seire usaldusväärsuse tagamiseks

Riigikontroll soovitas taristuministril kujundada ümber põhjavee seirevõrk, hinnata veekaitsemeetmete mõju põhjaveele, ning muuta väetamise regulatsiooni nii, et see vähendaks toitainete põhjavette leostumise riski.

Riigikontroll soovitas regionaal- ja põllumajandusministril tagada, et hinnataks põllumajandustoetuste mõju põhjavee seisundile, ja töötada välja maaparandusseire, mis võimaldaks muu hulgas hinnata ka põllumajandustoetuste mõju.

Regionaal- ja põllumajandusminister nõustus Riigikontrolli soovitusega välja töötada maaparandusseire, kuid puudusid arusaadavad selgitused, kas ja kuidas põllumajandustoetuste mõju hindamist põhjaveele tegelikult läbi viima hakatakse.

Riigikontrolli peab oluliseks, et Kliimaministeerium kiirendaks paljude auditis viidatud probleemide lahendamist ega jätaks nendega tegelemist Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi veemajanduskavade koostamise aega aastate pärast, sest põhjavee kvaliteet mõjutab inimeste tervist ja põhjavee puhtuse tagamine ei kannata edasilükkamist ebamäärasesse tulevikku.

Euroopa Liidu nõuete kohaselt peavad kõik Eesti 31 põhjaveekogumit olema hiljemalt 2027. aastaks heas seisundis, kuid Eesti seda eesmärki ei saavuta. Põhjavee seisundist annab Kliimaministeerium ülevaate Euroopa Komisjonile iga kuue aasta järel. Värske ülevaade põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi kohta peaks valmima 2026. aasta lõpuks.

Kui Eesti ei suuda põhjavee seisundit parandada ega selle tegelikku seisundit usaldusväärselt näidata, võib sellega halvemal juhul kaasneda Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus Eesti riigi vastu ja trahv.

Allikas: Riigikontroll

Foto: Pexels