Eesti Energia vähendas aastaga süsinikuheidet poole võrra
Eesti Energia strateegiline suund on vähendada põlevkivi otsepõletamist elektri tootmiseks ning suurendada vedelkütuste ja taastuvenergia tootmist. 2019. aastal vähendas ettevõtte süsinikuheidet 2018. aastaga võrreldes 50%. Eesti riigi CO2-heide vähenes sama aja jooksul umbes veerandi võrra.
Euroopa Liit on tõstmas 2030. aastaks eesmärki vähendada süsinikuemissiooni võrreldes 1990. aastaga 50–55%. Eesti on vähendanud süsinikuheidet juba praegu ca 65%.
Eesti Energia taastuvenergia toodang kasvas aastaga kolm korda. Lõviosa andis sellesse tütarettevõte Enefit Green, mis on Balti riikide suurim tuuleenergia tootja. Taastuvenergia toodang suurenes ka Ida-Virumaa soojuselektrijaamades, kus ettevõte toodab elektrit puidujäätmetest.
Suurimat taastuvenergia arendamise potentsiaali näeb Eesti Energia lähiaastatel Leedus. Enefit Greeni Leedu turu arendusportfellis on kolm tuulepargi projekti, mille koguvõimsus ulatub 350 megavatini. Eestis soovib ettevõte jätkata Tootsi tuulepargi ehitusega, kui maa enampakkumisel omandada õnnestub.
2019. aastal kohati 30 euroni tonnist küündinud CO2 kvoodi hind ning Vene elektri ebaaus konkurents regionaalsel elektriturul tõi kaasa selle, et põlevkivist toodetud elekter pääses turule harvemini. Põlevkivi otsepõletamine elektriks vähenes seetõttu ligi kaks korda.
Samal ajal kasvas Eesti Energia vedelkütuste tootmine rekordiliseks. Õlitootmisel on CO2-heide kolm korda väiksem kui elektritootmise korral. Eesti Energia edasine plaan on rajada aastaks 2024 uus Enefit tehnoloogial põhinev õlitehas, et täita riigi energiamajanduse arengukavas ette nähtud eesmärki suurenda õli, elektri ja gaasi koostootmist.
„Vedelkütuste tarbimise kasvu näitavad turuprognoosid ja Enefit õlitehase töökindluse paranemine annavad kindluse, et Eesti Energia õlitootmine on konkurentsivõimeline. Sektori arendamine – uue õlitehase ja toodangu väärtust kasvatava eelrafineerimistehase rajamine koostöös teiste õlitootjatega – võimaldab täiendavat tulu teenida ja suurendada investeeringuid taastuvaenergeetika arendamisse ehk jätkata liikumist süsinikuneutraalsuse poole,“ märkis Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Sutteri sõnul on sarnase tee valinud ka näiteks Norra.
Peale põlevkivi saab õlitootmiseks kasutada ka vanarehve, mis on siiani keskkonnale suureks probleemiks olnud. Eesti Energia uurib ka plastijäätmetest õlitootmise võimalusi.
Allikas: Eesti Energia
Foto: Wikimedia Commons CC BY-SA 4.0
