Riik esitas ELWIND-i meretuulepargi hoonestusloa taotluse
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) esitas 20. märtsil Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) Eesti-Läti meretuulepargi projekti ELWIND-i Eesti mereala hoonestusloa taotluse. Hoonestusloa menetlusse võtmisega algatab TTJA keskkonnamõjude hindamise, mille käigus tellib KIK projekti eelarendamiseks vajalikud keskkonnauuringud.
Taotlusega küsib riik hoonestusõigust Eesti merealale kuni 1000 MW suuruse ELWIND-i tuulepargi rajamiseks. Taotletava mereala pindala on 194,11 km2. Ala jääb lähimast punktist Saaremaast enam kui kümne kilomeetri kaugusele. Sõltuvalt projekti lõplikust suurusest ja tuulegeneraatorite valikust hakkavad alal elektrienergiat tootma 20–50 tänapäevast meretuulikut.
Taotluse kohaselt soovib riik projekti eelarendajana liituda Lääne-Saaremaale rajatava 330 kV põhivõrgu alajaamaga. „Täna ei ole Saaremaal 330 kV pingeastmega elektrivõrku. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täpsustas 2022. aasta oktoobris omaniku ootusi Eesti põhivõrgu operaatorile Elering ning seadis ülesandeks alustada esimesel võimalusel põhivõrgu 330 kV ühenduse planeerimist Saaremaale, et võimaldada Eesti merealaplaneeringuga kehtestatud tuuleenergeetika arendusaladele planeeritavate avameretuuleparkide ühendamine Eesti elektrisüsteemiga,“ selgitas KIK-i ELWIND-i projektijuht Tõnn Tuvikene.
ELWIND-i projekti raames teevad Eesti ja Läti riik aladele vajalikud ettevalmistustööd ning korraldavad hoonestuslubadele enampakkumised. Eestis on läbi viidud uuringute ja analüüside põhjal sobilikuks arendusalaks Sõrve säärest läände jääv mereala, kus on tuuleenergia tootmiseks head olud. Läti merealal asub ühisprojekti tuulepargi ala Kurzeme piirkonnas Liepaja ja Ventspilsi vahel rannikust eemal.
Projektiga soovivad Eesti ja Läti riik aidata kaasa rohepöörde kiiremale toimumisele. Projekti realiseerumine aitab stabiliseerida ja muuta taskukohasemaks elektrienergia hinda kogu regioonis, suurendada riikide varustuskindlust ja tugevdada energiajulgeolekut. Projekti hübriidlahendus, kus tuuleenergia tootmine toimub üheaegselt nii Eesti kui Läti merealal ja toodetav elektrienergia saab vastavalt turuolukorrale liikuda mõlema riigi elektrivõrku, teeb ELWIND-ist regiooni unikaalse energiasõltumatuse projekti.
Eesti merealaplaneeringu raames välja töötatud mereala majandusliku kasu mudeli alusel tekitab ELWIND-i projekti realiseerumine Eestile hinnanguliselt 50–100 miljonit eurot riigitulu aastas ning loob ligikaudu 70 kuni 100 otsest pikaajalist kohalikku töökohta.
ELWIND-i projekti viivad ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Läti Majandusministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Läti Investeerimis- ja Arenguagentuur.
Pojekti infoga saab tutvuda ELWIND-i kodulehel.
Allikas: Keskkonnainvesteeringute Keskus
Foto: Andy Dingley Wikimedia Commons, CC-BY-SA-3.0
