Helsingis katsetatakse roheseina abil sademevees leiduvate mikroplastide püüdmist
Rohelistel lahendustel võib tulevikus olla oluline rolli mikroplastide looduskeskkonda jõudmise vähendamisel ja Läänemere kaitsmisel. Itämerihaaste (Läänemere väljakutse) pilootprojektis testitakse, kas roheseina abil on võimalik tõhusalt püüda sademevees leiduvat mikroplasti ja sel moel takistada mikroplasti kandumist veekogudesse.
Läänemere kaitset Helsinkis koordineeriv Itämerihaaste on käivitanud neli lühiajalist uuringut, millega otsitakse meetodeid Läänemere prügireostuse vähendamiseks. Neljast uuringust ühte valiti läbi viima Soome firma InnoGreen, mis testib roheseina kasutamist merre sattuva mikroplasti vähendamiseks. Täpsemalt uuritakse, kui tõhusalt saab maantee äärde paigaldatud roheseinte abil sademeveest välja filtrida sinna sõidukite rehvidest irduvat mikroplasti.
Katse läbiviimiseks paigaldas InnoGreen moodulitest koosneva roheseina Konalasse Mätäjoki oja juurde Helsingi ringtee Kehä 1 äärde. Sademevesi juhitakse roheseinale ringteelt.
Helsingi abilinnapea Anni Sinnemäki sõnul on reostustundliku Läänemere seisukorra parandamine Helsinki jaoks oluline. Mere seisukorda halvendab peale eutrofitseerumise ka plastiosakeste akumuleerumine meres. Helsingi innustab ettevõtjaid otsima uusi võimalusi plastireostuse vähendamiseks rahastades mitmeid katseid.
Mats Wikström InnoGreenist märkis, et nende soov on luua linnaelanike elukeskkonda parandavat rohelust. Uurides mikroplastide ja muude reoainete filtrimist saadakse hinnalist teavet, mille abil suudetakse arendada keskkonnaväljakutsetele vastavaid rohelisi lahendusi.
Ülejäänud kolme Itämerihaaste käivitatud uuringut viivad läbi Clewat Oy, Bloft Design Lab ja Biosatama Oy. Clewat Oy katsetab uut prügikogumislaeva Cleansweap, mis kõrvaldab mereveest prahi. Kokku kogutud praht sorditakse laevale paigaldatud konveieril. Suvel töötas Cleansweepi laev Kalasatamas, Vanhankaupunginlahtis ja Töölönlahtis. Bloft Design Lab katsetab suurt 3D printerit, et muuta randadest kokku kogutud plastid SUP laudadeks. Biosatama OY analüüsib plastide hulka kruiisilaevade biojäätmetes eesmärgiga toota süsinikuneutraalset energiat
Suure osa merre jõudvast prügist moodustavad ühekordsed plastnõud, -pakendid ja suitsukonid. Plast mureneb vees väikesteks osakesteks – mikroplastiks. Mikroplastid akumuleeruvad mereorganismidesse, näiteks molluskitesse ja kaladesse ja jõuavad nende kaudu ka inimeste söögilauale. Suur osa mikroplastidest akumuleerub põhjasetetes. Mikroplastide kogus veekogudes suureneb. Üheks põhjuseks on linnastumine, mis suurendab liiklusest põhjustatud looduse reostamist.
Keskkonnameedia
Foto: Innogreen
